Kultuur on vormide ja väljenduste kogum, mis teatud ühiskonda aja jooksul iseloomustavad.. Vormide ja väljendite kogumi järgi mõistetakse ja see hõlmab kombed, uskumused, levinud tavad, reeglid, normid, koodid, riietus, religioon, rituaalid ja olemisviisid, mis domineerivad seda integreerivates tavainimestes. Mõistel kultuur on väga lai tähendus ja mitmetähenduslik. Sama juhtub sõnadega nagu teadus, teadmised või usk, konkreetsete sõnadega, millel on erinev hinnang ja tähendus.
Nimetades sõna kultuur, peetakse silmas laia teadmiste kogumit, mis viitab konkreetsele valdkonnale. Kultuurist võib rääkida isiklikust, liidu- või kollektiivsest lähenemisest, aga ka kui ideest, mis viitab kogukonna jagatud väärtuste globaalsusele.
Me ütleme, et inimesel on lai kultuur, kui ta avaldab mitmekülgseid teadmisi väga erinevatest ainetest: sport, kirjandus, õigus või meditsiin.
Kultuuride mitmekesisus, aga ka nende oletatav vormide ja väljenduste mitmekesine universum on peamiselt selliste distsipliinide nagu sotsioloogia ja antropoloogia uurimisobjekt. Näiteks ülalpool käsitletu illustreerimiseks on jalgpalli meistritiitli saavutamise järel toimuv tähistamine tavaliselt üks enim jälgitud rituaale erinevates Ladina ja Euroopa kultuurides.
Kui kultuuri mõistet kasutada elukutse raames (näiteks meditsiin), siis räägiksime meditsiinikultuurist ehk sellele erialasele tegevusele omaste teadmiste, meetodite ja sõnavara kogumist.
Inimeste kogukonna kontekstis rakendatakse kultuuri väga üldises tähenduses, mainides selle moodustavaid ideid, väärtusi, uskumusi ja traditsioone. See juhtub siis, kui viitame Rooma, Kreeka või Skandinaavia kultuurile.
Üldises mõttes ei ole kultuur valmis reaalsus, vaid on totaalselt dünaamiline ja muutuv. Lääne kultuuris muutub selle elementide kogum ajas, tekitades kultuuridevahelise sulandumise fenomeni. See nähtus on väga levinud ja juhtub siis, kui kaks lähenemist või kultuurinägemust on omavahel seotud (mõelgem idale ja läänele), põhjustades lõpptulemusena sünteesi kahe maailmavaate vahel.
Mis puutub sõna päritolu ja sellest tulenevalt ka sellesse terminile enam-vähem tulevasse kasutusse, siis see pärineb keskajast, mil seda kasutati maa- ja karjakasvatuse tähistamiseks, kuna tuleb ladinakeelsest sõnast cultus, mis tähendab põldude ja kariloomade eest hoolitsemist, samas kui juba 18. sajandil ehk valgustusajastul, nagu seda tuntakse, sünnib paljudes sügav kutsumus mõtte viljelemiseks, kohe muutub see mõiste kujundlikuks vaimu kasvatamise tähenduseks.
Kultuuril on oma kohad; keskused või asutused, kus see toimub. Muuseumid, koolid või raamatukogud on kultuurile spetsialiseerunud kohad, kus inimesed õpivad ja treenivad teatud teadmiste taseme saavutamiseks.
Kultuuri väärtus ja tähtsus on vaieldamatu. Selle asjakohasuse osas valitseb ülemaailmne konsensus. Tegelikult, kui linnas on kõrge kirjaoskamatuse määr või koolide puudumine, on ilmne sotsiaalne probleem. Teadmiste puudumist või nende vaesust nimetatakse teadmatuseks. Nende kahe vahelist piiri on raske kindlaks teha, kuna see nõuab subjektiivset hinnangut, mille üle arutletakse ja arutletakse.
Kultuuril on lihtne ja igapäevane välimus, kui see on looduses populaarne. Ja see nõuab kõrgemat taset, kui see on spetsialiseerunud kultuur. Igal juhul ei saa kultuurist loobuda, me elame selles.
