suhtlemine

kommunikatsiooni määratlus

Mõiste kommunikatsioon selle laiemas tähenduses viitab suhtlemise tegevusele ja tulemusele. Kui inimesed omavahel suhtlevad, jagame probleeme, mille tulemuseks on nende endi olukorrad, mis on ühised nii teise kui ka nendega, kes tal on. Seetõttu on suhtlemine absoluutselt inimlik tegevus ja osa inimeste suhetest igal elualal ja -ajal.

Eakaaslastega suhtlemise toiming, mis võimaldab meil teada saada, saada teavet, end väljendada ja siduda

Kui see poleks tänu suhtlusele, ei saaks me teada, mis meid ümbritseb, ja seda ka oma keskkonnaga jagada, kuid kuna see on konkreetne fakt ja meie käsutuses, siis muudab suhtlemine meile teadaoleva teabe hankimise lihtsamaks, väljendada ennast ja suhelda teiste inimestega.

Milline on protsess ja millised on selle elemendid?

Suhtlusprotsess hõlmab signaalide, näiteks helide, žestide või märkide väljastamist, mille ainus eesmärk on sõnum teatavaks teha. Selleks, et kommunikatsioon, sõnum jõuaks adressaadini eduka tulemuseni, on vajalik, et tal oleks oskused kõnealust sõnumit dekodeerida ja tõlgendada.

Samal ajal annab see protsess peaaegu alati a tagasiside, idee ja tagasitulek, sest kui saatja oma sõnumi väljastab, muutub protsess vastupidiseks ja saatjaks saab vastamise ajal vastuvõtja, kusjuures sideprotsessi vastuvõtja on algne saatja.

Eespool nimetatud suhtlusprotsessi moodustavad järgmised elemendid: kood (märkide ja reeglite süsteem koos kavatsusega midagi teatavaks teha), kanal (füüsiline andmekandja, mille kaudu teavet edastatakse) ja need, mida nimetatakse saatja (kes soovib sõnumit saata) ja vastuvõtja (isik, kellele sõnum adresseeritakse).

Peamine raskus, mis suhtlusprotsessis võib tekkida, on nn müra, häire, mis raskendab sõnumi normaalset arengut. Mõned levinumad mürad suhtlemisel on: heli moonutamine, vigane õigekirja kasutamine või saatja düsfoonia.

Suhtlemine osutub inimesel psüühilisele tegevusele omaseks tegevuseks, mis lähtub mõttest, keelest ja psühhosotsiaalsetest suhtevõimetest. Suhtlemine, olgu siis verbaalne või mitte, võimaldab inimestel mõjutada teiste otsuseid ja olla mõjutatud ka teiste omadest.

Inimlik suhtlemine, mitmekülgne ja keeruline

Teisest küljest peame raamistama suhtlust inimese kui sotsiaalse olendi põhiliste ja olulisemate võimetega.

Enamik loomi suhtleb mingil viisil, samas kui inimesel on suhtlusprotsess väga mitmekülgne ja keerukas.

Kõik loomaliigid suhtlevad, kuid inimestega suhtlemine paistab silma selle poolest, et on kindlasti keerukas. Loomad kasutavad märke, milles domineerib instinkt, nad hoiatavad erinevate ohuviiside, toidu olemasolu kaudu, samal ajal kui inimesel kujuneb välja märkide kogum, millel on erinev tähendus.

Bioloogia sekkus olulisel määral, kuna inimaju paigutus on võimaldanud tal arendada ja käsitleda keelt ning omada oskusi mõista ülejäänud eakaaslasi.

Keelega seoses tehtud uuringute põhjal on avastatud, et kõik järgivad oma mitmekesisusest hoolimata ühtseid reegleid ja see on inimeses geneetiliselt määratud.

Alates inimese ilmumisest maailma oli temaga ka suuline suhtlus. Vahepeal ilmus kirjutamine palju hiljem ja võib öelda, et see on tööriist, mis sai areneda tänu evolutsioonile, milleni see aja jooksul jõudis. Kirjutamist võiks tänapäeval võrdsustada mis tahes tehnoloogia arenguga.

Kommunikatsiooni tähtsusest inimeste elus tuleneb see, et sellele on lähenetud erinevatest valdkondadest ja erialadest ning ka erinevatest vaatenurkadest. Selline olukord on andnud loomulikult olulisi järeldusi ja edasiminekuid sellel teemal, näiteks süvendanud probleeme, mis tavaliselt tekivad suhtluses ja mis võivad suhtluse loomise võimatuse tõttu kahjustada erinevate toimingute ja tegevuste arengut.

Eespool toodud read viitame mõnele neist ja on oluline neid meeles pidada, et saaksime neid parandada ja seega suhelda nõuetele vastaval viisil.

$config[zx-auto] not found$config[zx-overlay] not found