Autotroofsete või autotroofsete elusolendite all mõistame ennast ja toodavad ise toitu sees, mis tähendab, et neil pole vaja seda väljast otsida. Sõna autotroof pärineb kreeka keelest, keelest, milles eesliide autotähendab oma, ennast ja trofeedtoitmine. Autotroofsed olendid on siis need, kes toituvad, saades keskkonnast aineid ja elemente, mis on vajalikud enda toidu tootmiseks. Ainult taimi saab sel viisil pidada autotroofseteks olenditeks.
Bioloogiast pärit autotroofide mõistet kasutatakse nende inimeste tähistamiseks, kes võtavad loodusest elemente, et muuta need toiduks. Sel viisil on taimed ainsad, kes seda protsessi läbi viivad, võttes oma ümbrusest looduslikke elemente, mis ei ole korralikult toit, nagu valgus või süsinikdioksiid, ja muutes need sees klorofülliks või toiduks, mis võimaldab neil kasvada ja areneda. Ülejäänud elusolendid ehk siis loomad ja inimene on heterotroofsed olendid, mis tähendab, et nad toituvad teistest elusolenditest, olgu nad siis taimtoidulised või lihasööjad, nad ei võta anorgaanilisi elemente, et neid toiduks muuta.
Autotroofideks peetavaid elusolendeid, taimi ja mõningaid mikroorganisme peetakse toiduahela esimeseks lüliks, kuna taimtoidulised loomad toituvad neist, mis on seejärel lihasööjate toiduks. See tähendab, et ilma taimestiku olemasoluta poleks elu võimalik, kuna toiduahel ei saaks kunagi otseselt alata taimtoidulistena ja siis polnud lihasööjatel millestki toituda, mõlemad heterotroofid. Autotroofid on energiaallikaks heterotroofidele, kes tarbivad neid otseselt (rohutoidulised) või kaudselt (kiskjad).
