teadus

ontogeneesi määratlus

Tema käsul Arengubioloogia, on tähistatud kui ontogenees juurde inimese kehaehitus ja areng, eriti embrüonaalses staadiumis.

Tänu ontogeneesile saame siis sügavuti teada kuidas toimub organismi arengst alates hetkest, mil munarakk viljastub sperma poolt, läbides selle täiskasvanud staadiumi ja kuni selle vananemiseni.

Tuleb märkida, et sellel arendusel on kaks olulist funktsiooni, ühelt poolt rakkude mitmekesisuse genereerimine, organiseerides kudedes ja elundites erinevat tüüpi rakke ning teisest küljest elu jätkumise tagamine põlvest põlve.

Ontogenees, mida nimetatakse ka morfogenees või ontogenees See on jagatud erinevateks etappideks, näiteks: väetamine (Viljastumisel toimub kahe suguraku ühinemine munaraku või sügoodi vastava konformatsiooniga; tasub tähele panna, et sugurakud võivad olla samad või erinevad) aktiveerimine (Selles faasis toimub konformeerunud sügoodis rida nähtusi ja need, mis lõpuks põhjustavad selle mitoosi teel segmenteerumist) ja embrüogenees (See on protsesside kogumi nimi, mis hõlmab hetke, millest alates sigoot hakkab killustuma, ja kuni organogenees tegelikult toimub).

Embrüogeneesis on mitu faasi, mille loetleme allpool: segmenteerimine (Selles osas jagatakse sigoot arvukateks väiksemateks rakkudeks, mida tuntakse kui blastomeerid), lõhkamine ( teke blastula: kehal on juba rohkem kui 64 rakku, mille välimus sarnaneb sfäärilise keha omaga), gastrulatsioon (Juba blastula seisundist alates toimuvad selles faasis idanevad lehed: ektoderm ja endoderm; esimene toodab epidermise ja närvisüsteemi rakke ning teine ​​seedekulglat ja sellega seotud organeid katvaid rakke; ja mesoderm, kolmas leht, mis moodustub metaloomades, soodustab selliste organite teket nagu süda, neerud, muuhulgas side- ja tugikuded ning vererakud) ja organogenees (See tähendab suhtlemist ja liikumisi, mis viivad elundite moodustumiseni).

$config[zx-auto] not found$config[zx-overlay] not found