Me kasutame oma keeles olemuse mõistet põhimõtteliselt kahes tähenduses. Ühelt poolt tähistab kõik need omadused ja detailid, mida asjad esitavad ja mis teevad sellest asjast selle, mis ta on, mitte teiseks. See tähendab, et need omadused, tingimused on fundamentaalsed ja olulised, sest just need panevad seda asja sellisena tunnustama, need on osa selle asja olemusest.. Ja teisest küljest kasutatakse sõna essents kui parfüümi sünonüüm, kuigi olemust iseloomustab parfüümi kõrgem kontsentratsioon.
Olemuse idee filosoofia ajaloos
Kuigi see sõna on igapäevakeeles levinud ja millegi olemuslikust või olemusest räägitakse sageli, on just filosoofia ajaloos sellele kõige rohkem lähenetud. Asjade olemuse ja tegelikkuse kui terviku küsimusega tegelesid juba Kreeka filosoofid. Seega mõistis Platon, et universaalsed ideed on olemused, mis võimaldavad meil seletada tegelikkust. Aristoteles viitas olemuse mõistele, et mainida millegi sisulist osa ja leidis, et filosoofiline tegevus seisneb põhimõtteliselt reaalsuse tõelise olemuse otsimises.
Aristotelese järgi on olemuse idee võimaldanud määratleda mis tahes reaalsuse (eksistentsi, maailma või konkreetse objekti mis). Teisisõnu, millestki rääkimiseks peame teadma, mis see miski on, ja seetõttu peab meil olema ettekujutus selle olemusest.
Filosoofilisest vaatenurgast on olemuse mõiste keeruline, kuna see on abstraktne termin ja selle määratlemine on problemaatiline. Keskaegsete kristlike filosoofide jaoks oli tõeline olemus Jumal. Aja möödudes vastandati olemuse idee teisele, olemasolule.
Olemuse filosoofilist probleemi on käsitletud kolmest vaatenurgast:
1) need, kes on väitnud, et on olemas tõeline olemus (näiteks jumal või millegi olemus),
2) kes on arvanud, et mõiste olemus pole midagi muud kui konfessioon, mis viitab asjadele, kuid sisu kitsas tähenduses puudub ja
3) need filosoofid, kes tõrjuvad olemuse ideed, kuna hindavad seda kui empiirilisest sisust tühja terminit ja mis ei suuda midagi seletada.
Tänapäeval ei püüa filosoofid enam olemuse mõistet selgitada.
Olukord, mis nõuab muutusi
Samuti tuleb märkida, et kuigi kellegi olemust pole lihtne muuta, võib see juhtuda. Tavaliselt juhtub nii, et kui inimese elus toimub mingi kaalumuutus, st kui tema elu tabab isiklik või tööalane šokk, võib see inimene näha oma olemust muutunud.
Üldjuhul nähakse seda siis, kui inimene liigub ühest hetkest teise: tal pole võimu omada seda peaaegu absoluutsel ja totaalsel viisil. Tõenäoliselt ei ole inimene enam nii avatud teiste nõudmistele kui varem ja vastupidi, ta ei taha enam kellegi vasturääkimist mõnes vaatenurgas, milles tal pole õigus.
Essents ja parfüüm
Kuigi neid kahte sõna kasutatakse sünonüümidena, ei ole need samaväärsed terminid. Parfüüm on kombinatsioon erinevatest lõhnaainetest, essentsid aga taimedes leiduvad aromaatsed ained.
Seetõttu on igal parfüümil põhikomponent, mis moodustab selle olemuse, ja rida täiendavaid aromaatseid aineid, mis annavad parfüümile iseloomuliku aroomi.
