Reaalarvud on kõik need, mida saab esitada arvureal. Seetõttu peetakse selliseid numbreid nagu -5, - 6/2, 0, 1, 2 või 3,5 reaalseteks, kuna neid saab kajastada järjestikuses numbrilises esituses. kujuteldav joon. Suur täht R on sümbol, mis tähistab reaalarvude komplekti.
Näited reaalarvudest
Reaalarvud on arvude hulk ja nende vahel on mitu alarühma. Seega - 6/3 on ratsionaalne arv, kuna see väljendab millegi osa ja see omakorda on reaalarv, kuna seda saab näidata arvureal. Kui võtame viitena arvu 4, siis on tegemist naturaalarvuga, mis on samuti osa reaalarvudest.
Kui jätkata näitega arvust 4, siis see pole mitte ainult naturaalarv, vaid see on ka positiivne täisarv ja samal ajal ratsionaalarv (4 on murdarvu 4/1 tulemus) ja seda kõike lakkamata olla reaalne number.
Ruutjuure 9 puhul on tegemist ka reaalarvuga, kuna tulemus on 3 ehk positiivne täisarv, mis on samal ajal ratsionaalne, kuna seda saab väljendada kujul 3/1 .
Reaalarvude klassifikatsioon
Matemaatilises mõttes saab reaalarve klassifitseerida järgmiselt. Esimesse jaotisse võiksime lisada naturaalarvude hulga, mida tähistab suur N ja mis on 1, 2, 3, 4 jne, samuti alg- ja liitarvud, kuna mõlemad on võrdselt loomulikud.
Teisest küljest on meil täisarvud, mida tähistab suur Z ja mis omakorda jagunevad positiivseteks täisarvudeks, negatiivseteks täisarvudeks ja 0-ks. Sel viisil on nii naturaalarvud kui ka täisarvud hõlmatud ratsionaalarvude hulka, mida tähistab suurtäht. täht Q.
Mis puutub irratsionaalarvudesse, mida tavaliselt tähistatakse tähtedega ll, siis need on need, mis vastavad kahele tunnusele: neid ei saa esitada murdena ja neil on perioodiliselt infinitiivsed kümnendarvud, näiteks arv pi või kuldne arv ( need numbrid on ka reaalarvud, kuna neid saab tabada kujuteldaval joonel).
Kokkuvõtteks võib öelda, et ratsionaalarvude hulk ja irratsionaalide hulk moodustavad omakorda reaalarvude koguhulga.
Fotod: iStock - asterix0597 / Kenan Olgun
