Vana-Kreekas kasutati seda sõna algselt inimese elukoha tähistamiseks. See tähendus muutus, kui Aristoteles kinnitas, et eetos on see, mis elab inimese sees, st tema olemisviis või iseloom. Sel viisil mõistetakse seda teise olemusena, mis erineb rangelt bioloogilisest.
Aristotelese järgi on iga indiviidi olemisviis midagi omandatud ja seda saab kujundada
Me kujundame oma iseloomu oma harjumustest, st tegudest, mida me regulaarselt kordame. Aristotelese jaoks saadakse moraalne tipptase harjumustest. Teisisõnu, me jõuame õigluse ideaalile lähemale, kui teeme õiglasi tegusid, ja suuremeelsuse voorusele läheme heldete tegude kaudu.
Indiviidi eetose, tema olemisviisi kujundaks harjumuste kogum. Neid harjumusi, mida peame heaks või kasulikuks, nimetame voorusteks ja kahjulikke harjumusi liigitame pahedeks. Loogiliselt võttes peaks inimese püüdlus olema vooruse saavutamine ja pahede vältimine. Selle eesmärgi saavutamiseks teeb Aristoteles ettepaneku tugevdada iseloomu, eetost.
Uks, mis võimaldab paremini mõista eetika ja moraali vahet
Kreeka filosoofide, eriti Aristotelese jaoks on eetos otseselt seotud meie olemisviisiga.
Teisest küljest pärineb Rooma kultuuris moraali idee sõnast moralis, mis tähendab tava. Sel moel on eetos meie iseloom ja moraal kooselu reeglite kogum, mis reguleerib meie käitumist. Eetose ideest lähtub eetika idee alus, see tähendab meie eluviisi peegeldus.
Kui moraalil on normatiivne mõõde ja see põhineb konkreetsetel reeglitel, siis eetika on moraaliküsimuste hindamine või mõtisklus.
Eetos, phatos ja logod
Kreeka kultuuris saab individuaalset eetost kujundada distsipliiniga, kuna me ei sünni eetosega, vaid kujundame selle oma harjumustega. Selle asemel viitab phatose idee kirele ja emotsioonidele. Mõiste logos viitab omalt poolt mõistuse ja keele ideele.
Aristotelese jaoks on kõik kolm elementi seotud suhtlusega. Seega edastame ideid oma olemisviisiga, individuaalsest paatosest aga väljendame emotsioone ning seda kõike sõnastab mõistus ja keel.
Samuti võime kunstiteoses leida eetose, paatose ja logose ehk isiksuse, emotsiooni ja keele.
Foto: Fotolia - Savvapanf
