ajalugu

maaomanik - määratlus, mõiste ja mis see on

Maaomanik on isik, kes omab mõnda maad. Sõna maaomanik kasutatakse tavaliselt suure põllumajandus- ja loomakasvatusega tegeleva maa-ala seadusliku omaniku tähistamiseks. Selle sõna etümoloogia näitab juba selgelt selle tähendust, kuna maaomanik pärineb terra-st ehk maast ja tenensist, mis tal on.

Üldjuhul on suurmaaomanikel maa omandiõigus mingi pärandina, nagu on ajalooliselt juhtunud Hispaanias, Argentinas või Colombias (näiteks Argentina traditsioonis on Buenos Airese maaomanik, kelle heaks gauchod töötavad).

Selle mõiste halvustav tähendus

Põhimõtteliselt pole maaomanik midagi muud kui mõne maa omanik. See on aga termin, mida kasutatakse jätkuvalt halvustavalt. Sellel on loogiline seletus ja ajaloolised juured, kuna maaomanikel on olnud võim, rikkus ja privileegid. Võib öelda, et mõisnik on feodaali kaasaegne versioon. Kuna maaomanikud omavad maad, on nad saanud sellega teha seda, mida nad sobivaks pidasid ja isegi mittetootlikult kasutada (jahimaana või suvilana).

Nii leidsid vähese maaga talupojad, et mõisniku maad võivad olla nende kannatuste lahendus. See asjaolu on läbi ajaloo tekitanud igasuguseid konflikte: maade ebaseaduslik hõivamine, sundvõõrandamine rahututel perioodidel ning kõikvõimalikud sotsiaalsed pinged maaomanike ja talurahva vahel.

Mõisniku arhetüüp

Selle mõiste ajalooline tähendus on loonud mõisniku arhetüübi. Seega on seda indiviidi peetud ärakasutajaks, sotsiaalse südametunnistuseta inimeseks, privilegeeritud ühiskonnaliikmeks, väljateenimatute elutingimustega inimeseks ja lõpuks suure võimuga inimeseks, mis kujutab endast vägivalla pidurdajat. võrdsed võimalused. Samal ajal on mõisniku arhetüübist saanud kommunistliku ja anarhistliku liikumise kindel vaenlane. Moto "maa nendele, kes seda teevad" on selge süntees sellest, mida maaomaniku kuju on maailmas esindanud.

Maareform, näide vastuseisust mõisnikele

Paljudes maailma riikides on toimunud põllumajandusreformid. Põllumajandusreform on kokkuvõttes põhjalik seadusandlik muudatus eesmärgiga muuta maaomandit. Üldjuhul püütakse agraarreformiga tagada, et maa ei oleks väheste omanike käes ning paralleelselt selle meetmega tahetakse saavutada suurem põllumajandus- ja loomakasvatuse tootlikkus.

Fotod: iStock - duncan1890 / Linda Steward

$config[zx-auto] not found$config[zx-overlay] not found