Seadus on viis inimsuhete korrastamiseks ühiskonnas. Et kogukonda kuuluvate indiviidide vahel valitseks harmoonia ja austus reeglite vastu, on vaja välja töötada kooselu korraldavad reeglid. Seadus arendab erinevaid määrusi, koode ja rakendusvaldkondi (tsiviilseadustik, kriminaalkoodeks, haldusõigus, äriseadustik ...). Üks võtmeelemente on õiguse aluspõhimõtted ehk need üldised ideed, millest seadused arenevad: võrdsus, vabadus või õiglus. Nendest põhimõtetest hakkavad täpsustuma õiguse mõisted; on üldisi, imperatiivseid, sundmõisteid jne. Juriidiline isik on üks seaduse põhimõisteid.
Juriidilise isiku staatuse põhiidee seisneb teadvustamises, et kellelgi (isikul) või juriidilisel isikul (äriühing, ühing või sihtasutus) on õigused ja kohustused. Teisisõnu omistab juriidiline isik kohustuste ja kohustuste omandiõiguse niivõrd, kuivõrd need on nende valdajal olemas lihtsa olemasolu tõttu ja ilma, et nende vastuvõtmine oleks vajalik. Omades õigusi ja kohustusi, saab isik või üksus tegutseda juba seaduslikult.
Igal riigil on oma juriidilise isiku määratlus, kuigi inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 6 selgitatakse juriidilise isiku mõiste formaalset tunnustamist üldises tähenduses. Asjaolu, et isik või üksus on tunnustatud juriidiline isik, tähendab, et seadus kaitseb ja kaitseb seda, võimaldades tal täielikult teostada kogu oma õigusvõimet. Juriidilist isikut peetakse õiguse vallutamiseks, kuna on olnud ja on juhtumeid, kus sellist tunnustamist ei eksisteeri: orjus minevikus ja naised mõnes riigis tänapäeval.
Võttes aluseks Hispaania seadusandluse tsiviilkoodeksi, eristatakse füüsiliste ja juriidiliste isikute ideed. Füüsilise isiku idee põhineb tema sünnil ja kaob surma hetkel. Isik või juriidiline isik tekib siis, kui see sellisena vormistatakse. Konkreetne näide oleks ühingu juhtum, mis oleks pärast põhikirja kinnitamist juriidilise isiku staatus. Põhikirja haldusliku ja õigusliku tunnustamise alusel on ühing juba juriidiline isik ja võib tegutseda seaduslikult.
