Ühiskondliku organisatsiooni all mõistetakse mis tahes inimrühma, mis on rajatud jagatud elementidest, ühistest ideedest, sarnastest maailmanägemisviisidest.
Lisaks on oluline, et sellist inimrühma käsitletaks ühiskondlikuna organisatsioonina, et saavutada eesmärk, olgu selleks solidaarsus või eraelu. Seda seetõttu, et sotsiaalne organisatsioon peab alati eksisteerima põhjusega, mitte spontaansete põhjuslike muutujate tõttu (sel juhul ei räägiks me sotsiaalsetest organisatsioonidest, vaid teatud sotsiaalsete rühmade tavalistest väljendusviisidest).
Ühiskondlikud organisatsioonid eksisteerivad hetkest, mil inimene hakkas ühiskonnas elama
Kuigi see on väga moekas ja praegune termin, võivad sotsiaalsed organisatsioonid esineda mitmel erineval kujul ja neid on läbi aegade olnud. Üks peamisi omadusi, mis sotsiaalsel organisatsioonil peab olema, on rühm inimesi, kellel on ühised elemendid, sarnased huvid, sarnased väärtused või teatud olukordades tegutsemisviisid. Samal ajal luuakse ühiskondlikke organisatsioone alati eesmärgiga, näiteks muuta oma liikmeid ümbritsevat reaalsust, pakkuda arutelusid teatud teemadel või lihtsalt jagada konkreetset hetke.
Samamoodi nagu ühiskonnad ja iniminstitutsioonid on keerulised, võivad ka sotsiaalsed organisatsioonid muutuda väga keerukaks ja isegi konfliktseteks. Selle vältimiseks peab neil olema enam-vähem jäik hierarhiate süsteem, mis organiseerib erinevaid ülesandeid, kehtestab erinevaid funktsioone ning märgib nii eesmärgid kui ka saavutatavad tulemused.
Erinevus sotsiaalse liikumise, ühiskonnakorralduse ja kodanikuühiskonna vahel
Neil kolmel terminil on sarnasusi ja erinevusi ning need võivad selles mõttes tekitada segadust. Ühiskondlik liikumine on tavaliselt suur rühm inimesi, kes jagavad ideaale ja kes püüavad muuta reaalsuse mõnda aspekti. Tavaliselt on need liikumised väga heterogeensed ja neid iseloomustab nende vastuseis väljakujunenud võimule, eriti riigi valitsusele.
Ühiskondlikul organisatsioonil on rida elemente:
1) selle moodustavad isikud loovad ühise eesmärgi ja huvidega üksuse (näiteks kultuuriühingu või mittetulundusühingu),
2) üksus omandab kindla õigusliku vormi (ühistu, kollektiivselts jt) ja
3) üksuse moodustavate inimeste suhtes kehtivad mingid reeglid (näiteks põhimäärus).
Teisest küljest on kodanikuühiskonna ideel kaks tähendust: see on teatud tüüpi ettevõte ja see termin viitab organisatsioonide ja sotsiaalsete liikumiste kogumile.
Ühiskondlike organisatsioonide hulk peegeldab kogukonda
Ühiskond on heterogeenne ja pluraalne inimrühm. Sama juhtub sellesse kuuluvate ühiskondlike organisatsioonidega. Mõnel on puhtalt meelelahutuslik eesmärk, näiteks kultuur või sport. Teistel on tugev solidaarsuskomponent, näiteks valitsusvälised organisatsioonid. Mõnel on majanduslik eesmärk (näiteks äriühendused).
Paljudel juhtudel keskenduvad ühiskondlikud organisatsioonid grupi kaitsmisele (näiteks töötajate ametiühingud või tarbijate ühendused).
Ühiskondliku organisatsiooni mõiste, mida mõistetakse ühiskonna mudelina
Juba eelajaloolistel aegadel olid inimesed omavahel seotud ühiste huvide ja sidemete alusel. Selles mõttes lõid nad üldise struktuuri või sotsiaalse organisatsiooni tüübi, nagu hõim, klann või hord. Aja möödudes kehtestati uus organisatsioonimudel, mis põhines ühtede (orjade) tööl ja teiste domineerimisel (seda süsteemi nimetatakse orjuseks).
Keskajal kehtestati feodaalkord, mis põhines sotsiaalsel jagunemisel valduste või klasside kaupa. Moodsast tänapäevani on olnud erinevaid ühiskonnakorralduse vorme: kolonialism, kommunism ja kapitalism.
