poliitika

Magna carta määratlus

Sellel mõistel on kaks tähendust. Ühest küljest räägitakse Magna Cartast kui põhiseaduse sünonüümist. Teisest küljest viitab see keskajal Inglismaal välja kuulutatud Magna Cartale.

Rahvuse põhiseaduslik tekst

Magna Carta ehk põhiseadus on normatiivtekst, milles esitatakse ühiskonnaelu korraldamise ja riigi toimimise üldsätted. Seega on tegemist üldise õigusraamistikuga, mis peaks juhinduma rahvuse seaduste kogumist. Samas peab seda tüüpi dokument olema konsensuse tulemus, kuna selle eesmärk on rahvust ühendada.

Üldiselt sisaldab iga Magna Carta üksikisikute põhiõigusi, riigikorraldust ja selle volitusi, aga ka õiguslikke mehhanisme võimu teostamise piiramiseks.

Kogu Magna Carta on loonud asutav võim, see tähendab rühm poliitikuid, kelle eesmärk on koostada põhiseadus ja pärast selle heakskiitmist kaotavad nad oma funktsioonid. Mis puutub selle sisusse, siis see sõltub igast rahvusest.

Enamik põhiseaduse tekste on aga inspireeritud 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni käigus välja töötatud inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioonist. Selles dokumendis pandi paika nn võimude lahususe alused.

1215. aastal kuulutati Inglismaal välja Magna Carta

Monarh Juan sin Tierra, Ricardo Corazón de Leóni venna, ajal kiideti see ajalooline dokument heaks. Kui monarh võimule tuli, pani ta aadlile vastanduma territoriaalsete küsimuste pärast ja tekitas sellega paralleelselt rahva rahulolematust enda heakskiidetud kõrgete maksude tõttu. Selline olukord pani aadlikud edendama uut õigusraamistikku, et lahendada üldine halb enesetunne.

Inglise aadlikud nõustusid nn Magna Carta kaudu uue korraga. See sisaldas mitmeid privileege aadlile, et monarh ei saaks neid kahjustada.

Teisest küljest tutvustas Magna Carta habeas corpust kui juriidilist isikut, mille eesmärk oli piirata kuninga võimu, ja teisest küljest oli see juriidiline mehhanism, mis tagas iga kodaniku õiglase kohtumõistmise (habeas corpus, mis lisati Magna Cartat peetakse süütuse presumptsiooni tagatiseks).

Konstitutsioonilisuse ajaloo seisukohalt peetakse inglise Magna Cartat anglosaksi maailma õigustekstide päritolu mõistmise põhidokumendiks.

Foto: Fotolia - asmati

$config[zx-auto] not found$config[zx-overlay] not found