geograafia

kalde määratlus

Tema käsul geomorfoloogia, a kalle, see on see languskoht, millest vesi läbi jookseb. Tavaliselt kuvatakse kalle kujul a kaldpind, mis asub palju kõrgemate punktide vahel, see on nii tipud, tipud või mäeharjadvõi selle puudumisel ka sisse madalaimad punktid et ta, kuidas olla: nõlvade või nõlvade jalamil.

Erosiooni toime ja kõnealusel maastikul esinevatest kivistest omadustest tulenevalt on kallel erinevad profiilid, kas korrapärased või ebakorrapärased, st kallaku purunemisega. Samuti määravad kalde taimestik, pind, ebatasasused, päikese käes viibimine ja kõrgus.

Orud, mis asuvad valdavalt mägede vahel, on neil enamasti allikad ja siis on tavaline, et jõed ja ojad voolavad läbi vastavate allikate ning muutuvad seega mõõtmatuks veeallikaks piirkonnas elavatele elusolenditele, kes vajavad ellujäämiseks vett.

Sinu poolel, valgala, tuntud ka kui veelahkkond, on nõlvade kogum, mis voolab läbi sama elemendi, olgu selleks siis jõgi, järv või meri. Vahepeal jaguneb seda tüüpi bassein tavaliselt kolmeks osaks: ülemine bassein (siin sünnib kõnealune jõgi või veeallikas), keskmine bassein (selles osas tekib tasakaal tahke aine ja vee vahel) ja alumine bassein (Materjal, mis võeti ülemisest basseinist, ladestatakse heitekoonusesse).

Vahepeal nimetatakse äsja mainitud valgalade kogumit, mis voolavad samasse merre hüdrograafiline nõlv.

Mõiste teine ​​kasutus võimaldab arvestada iga katuse kaldtasapind.

Ja rahvakeeles ka millal aspekt või vaatenurk, millest lähtudes saab teemat või olukorda analüüsida neid nimetatakse kallakuks. Kui me ei analüüsi kõiki aspekte, mis selles äris kokku tulevad, ei suuda me saavutada soovitud edu.

$config[zx-auto] not found$config[zx-overlay] not found