Sõnal areng on erinev tähendus. Esiteks võib seda mõista kui objekti, inimese või teatud olukorraga seotud evolutsiooni, muutumise ja kasvu protsessi. Teisest küljest võib mõistet areng kasutada olukordade kohta, mis mõjutavad teatud aspekte, näiteks rahvuse inimarengut. Vaatamata erinevatele tähendustele on meie analüüsitaval mõistel tavaliselt positiivne tähendus selle erinevates kasutustes.
Areng kui evolutsiooni sünonüüm
Kõik võib muutuda ja muutuda. Kui mõelda elusolendile, siis selle olemasolu on tingitud bioloogilistest protsessidest. Selles mõttes saab seemnest puu ja rakke muudetakse, kuni neist saab liigi isend. On palju teadusharusid, mis uurivad evolutsiooni mõnes mõttes. Tegelikult on bioloogias praegune teaduslik paradigma evolutsiooniteooria. Teisest küljest on teadusharusid, mis käsitlevad evolutsiooni mõnes konkreetses aspektis (embrüoloogia, geoloogia, evolutsioonipsühholoogia ja paljud teised).
Inimareng
Peame mõõtma ja arvutama olukordi, mis meid kui kogukonda mõjutavad. Selles mõttes on olemas inimarengu indeks. Seda indikaatorit rakendatakse iga riigi kohta ja sellel on kolm põhisammast: tervishoid, haridus ja elatustase. Inimkonnaga seotud indekseid on teisigi (näiteks vaesusindeks).
Riigi arengu asukoha määramisel on ÜRO poolt igal aastal kehtestatud üldine klassifikaator (eelnimetatud inimarengu indeks), mis paneb paika järgmise üldise jaotuse: arenenud, vähearenenud ja arengumaad. Esimeses rühmas on sellised riigid nagu USA, Šveits, Saksamaa, Tšiili või Austraalia. Teises rühmas on sellised riigid nagu Haiti, Eritrea, Somaalia või Afganistan. Mõned riigid on vahepealses, arenevas olukorras (nt Keenia, Tai või Kambodža).
Jätkusuutlik arendus
Majandusele rakendatav arengukontseptsioon ei rahulda kõiki analüütikuid. Tegelikult arvavad mõned, et tavapärased parameetrid, mida kasutatakse rahva kasvu mõõtmiseks, ei väljenda tegelikku majandusarengut. Sel põhjusel on viimastel aastatel kasutusele võetud uus säästva arengu kontseptsioon.
Säästva arengu kontseptsioon lähtub üldpõhimõttest: kasv peab olema sotsiaalselt õiglane, keskkonna tasakaaluga kooskõlas ja majanduslikult elujõuline. See tähendab, et tuleb leida tasakaal erinevate ühiskonnaklasside vahel. Ökoloogilisest aspektist lähtudes pooldatakse, et majandustegevus peab sobima kokku planeedi säilimisega. Ja kõik see tuleb kohandada tootliku ja tõhusa majandussüsteemiga.
Säästev areng globaalse lähenemisviisina tähendab seda, et majanduslik ja sotsiaalne kasv peab toimuma, kuid mitte iga hinna eest, sest peame mõtlema planeedi ja tulevaste põlvkondade piiratud ressurssidele.
Majandusarengu vastased lähenemised
Ajaloo jooksul on olnud olukordi, kus majandusarengule on vastandatud, kuna seda on peetud ohuks või perverssuseks. Sellega seoses on kolm paradigmaatilist näidet:
1) Jeesuse Kristuse seisukoht Jeruusalemma templit hõivavate kaupmeeste vastu. Mõne analüütiku jaoks väljendas Jeesuse Kristuse selline suhtumine selgelt tema kaubandustegevuse ja valuutatehingute tagasilükkamist ning tähendas seetõttu majandusarengu idee kriitikat. Teisest küljest ei tohi me unustada, et mäejutluses kaitseb Jeesus Kristus "vaesust" õndsakskuulutuste kaudu.
2) Kui tööstusrevolutsioon Suurbritannias üheksateistkümnenda sajandi alguses konsolideeriti, tekkis rühmitus, mis oli masinate ja tööstuse vastu üldiselt – ludidid. Luddiitide liikumine korraldas rea rünnakuid tehaste vastu, mis asendasid traditsioonilise tööjõu mehhaniseerimisprotsessidega.
3) Teatud rühmad leiavad, et progress ja majanduslik areng on vastuolus õnneliku ja autentse eluga. Nende hulgas on amišid, saksa päritolu protestantlik kogukond, kes on loonud kogukondi Ameerika Ühendriikides ja Kanadas. Amišid elavad seitsmeteistkümnenda ja kaheksateistkümnenda sajandi elustiili järgi, elades väga lihtsat elu (nad ei sõida mootorsõidukitega, nende riietus säilitab esivanemate stiili ja nad loobuvad liigsest konsumermist).
Fotod: iStock - GCShutter / mediaphotos
