See sissekanne koosneb kahest mõistest: mõte ja abstraktne. Nende ühise tähenduse mõistmiseks tuleb lähtuda sellest, mida igaüks neist tähendab. Mõte on vaimne tegevus, millest me ideid välja töötame. Ideed võimaldavad meil probleeme lahendada, otsuseid teha või oma arvamust avaldada. Mõtete loomiseks pole ühte viisi. Selles mõttes on olemas induktiivne, deduktiivne, analüütiline või loov mõtlemine.
Seevastu abstraktne tuleb verbist abstraer, mis tähendab millestki midagi välja võtma, millestki midagi eraldama. See tähendab, et abstraheerimise käigus eristab meie meel midagi. Nii abstraktseme või saame erinevatest sinistest objektidest sinise idee, erinevatest ringikujulistest asjadest abstraheerime ringi mõiste ja lahke käitumise põhjal saame idee headusest.
Abstraktse mõtte põhiidee filosoofiast ja psühholoogiast
Vaimne protsess, mille käigus saame konkreetsetest asjadest ideid, on abstraktse mõtte põhiidee. Seda protsessi on analüüsitud kahest vaatenurgast, filosoofilisest ja psühholoogilisest.
Filosoofid nagu Platon ja Aristoteles mõtisklesid abstraktse mõtte üle. Platon näitas, et matemaatika põhineb seda tüüpi mõtlemisel, kuna matemaatilised mõisted on mõistuse enda poolt saadud intellekti edasiarendused ilma kogemuseta (matemaatilised tõed ei nõua empiirilist demonstreerimist).
Aristotelese jaoks põhineb abstraktne mõtlemine vaimsel operatsioonil, mille abil mõistus tabab millegi olemuse
Mõtisklused abstraktse mõtlemise olemuse üle on jätkunud empiiriliste käsitlustega (abstraheerimine põhineb tegelikkuse vaatlusel) või ratsionalistlike käsitlustega (abstraktsioonivõime on kogemusest sõltumatu vaimne võime).
Psühholoogia seisukohalt on abstraktne mõtlemine indiviidide vaimse evolutsiooni tulemus. See on umbes 11-aastaselt, kui inimesed tegelevad abstraktse mõtlemise või arutluskäiguga. Mõned psühholoogiavoolud leiavad, et abstraktse mõtlemise võti peitub keele rollis ja teised väidavad, et põhielemendiks on närvitegevus.
Abstraktse mõtlemise praktiline mõõde
Peale filosoofiliste või psühholoogiliste teooriate on abstraktse mõtlemise tundmine seotud väga konkreetsete küsimustega. Seega on teatud testide või psühhotehniliste testide abil võimalik kindlaks teha, kas lapsel on läbimõeldud abstraktne arutluskäik või kas ta vajab mingit tugevdamist.
Abstraktse arutluskäiguga harjutusi kasutatakse ka mõistuse aktiveerimiseks ajuõnnetuste korral või vaimse mandumise pidurdamiseks. Abstraktne mõtlemine esineb igasugustes olukordades (kui me mõtleme allahindlust välja arvutades, kui tahame millelegi definitsiooni anda või kui püüame lahendada ristsõna).
Fotod: iStock - PeopleImages / gradyreese
