Elektron on üks pisikestest osakestest, mis koos prootonite ja neutraalidega moodustavad aatomi (või subatomaarsed osakesed). Elektronid on alati väljaspool prootonite ja neutronite kombinatsioonist koosneva aatomi tuuma. Et näidata, kui väike elektron on, võime öelda, et selle mass on 1/1836 korda suurem kui prootonil. Elektroni nimi tuleneb ideest, et tänu oma negatiivsele energiale toodavad nad aatomi tuumas elektrit.
Elektroni suudeti eraldada ja sellest aru saada alles üheksateistkümnenda sajandi keskel, kui teadlased mõistsid, et aatomis on negatiivne jõud, mis tõmbas tuuma külge. Selline olukord võimaldas meil mõista, et aatomis tekkiv elekter on prootonite ja elektronide enda suhtes avalduva külgetõmbe- ja tõukejõu tulemus.
Elektronid on osakesed, mis kuuluvad leptonite rühma, st need, mis on allutatud elektromagnetilisele jõule, gravitatsioonijõule jne. Kõigist leptonitest tuntud osakestest on elektron see, mida on oma olemuselt kõige paremini mõistetud ja millel on stabiilne kvaliteet. Lisaks peetakse elektroni koos prootonite ja neutronitega ka põhiosakeseks, kuna seda ei saa jagada endast väiksemateks ühikuteks.
Elektroni avastamine, analüüs ja mõistmine on inimelu jaoks kahtlemata oluline, kuna see on võimaldanud avastada elektrit, mis on tänapäeva elustiili oluline element. Koos sellega on aja jooksul välja töötatud tuhandeid elemente ja seadmeid, mille struktuur põhineb elektroonikal, et võimaldada inimestel paremini mõista, mis teda ümbritseb, ja saavutada kõrgem elukvaliteet.
