Sõna "süstematiseerimine" pärineb ideest süsteemist, erinevate elementide järjestamisest või klassifitseerimisest sarnase reegli või parameetri alusel. Süstematiseerimine on seega süsteemi või korra loomine, mille eesmärk on võimaldada saavutada parimaid võimalikke tulemusi vastavalt saavutatavale eesmärgile. Süstematiseerimist saab rakendada teadus- ja akadeemilistes valdkondades, kuid igapäevaelus on ka palju olukordi, mis hõlmavad teatud süstematiseerimist konkreetse eesmärgi saavutamiseks.
Süstematiseerimine ei ole midagi muud kui süsteemi, millegi teatud elementide või osade konkreetse organisatsiooni koosmoodumine. Kuna süsteem on reeglite, meetodite või andmete kogum asja kohta, mis on tellitud ja klassifitseeritud, on süstematiseerimisprotsessi läbiviimine just see: järjekorra või klassifikatsiooni kehtestamine.
Süstematiseerimise idee on väga selgelt seotud teaduslike või akadeemiliste uurimisruumidega. Selle põhjuseks on asjaolu, et igal uurimisprotsessil peab olema teatud tulemuste saavutamiseks vajalike meetmete struktuur või süsteem, mida tuleb järgida ja järgida. Uurimisprotsessi süstematiseerimine eeldab tulevikus eeldatavate tulemuste soodustamist, kuna tegutsev teadlane teab enam-vähem, kuidas igas konkreetses olukorras tegutseda.
Süstematiseerimise mõiste on aga igapäevaelu paljudes aspektides ja hetkedes olemas ka siis, kui seda ei teadvustata. Selles mõttes on nii lihtne toiming nagu näiteks päevakava kasutamine kahtlemata viis meie ajakasutust vastavalt meie vajadustele ja eelistustele süstematiseerida. Kui ühes kodus elab koos mitu inimest, saab süstematiseeringu teha läbi maja ülesannete korralduse ja milline neist hakkab vastama. See võib juhtuda ka töökohal, koolis ja isegi ametlikes oludes, nagu kohtumised sõprade või perega.
Foto: Fotolia - Wei