Koordineeritud lause on liitlause tüüp, st need, mis koosnevad kahest või enamast verbivormist (need, millel on ainult üks tegusõna, on lihtlaused).
Liitlauseid on kolme tüüpi: kooskõlastatud, allutatud ja kõrvutatud.
Koordineeritud laused on need, mille osadel on sama süntaktiline tase. Teisisõnu, iga propositsioon on sõltumatu ega sõltu üksteisest. Nii on iga propositsioon või lauseosa omaette mõtekas. See asjaolu on ainult kooskõlastatud lausete puhul ja seda ei esine allutatud või kõrvutatud lausete puhul, kus lause osaks olevate propositsioonide vahel on sõltuvussuhe.
Kõigis kooskõlastatud lausetes on liidu elemente, mida nimetatakse ka linkideks. Tuntumad osakesed ehk lingid on: ja, o, nor, e, aga, kuigi, rohkem, aga jne.
Koordineeritud lausete klassid
Sõltuvalt neid ühendava lingi tüübist või nende tähendusest võib need laused jagada järgmiselt: kopulatiivne, disjunktiivne, adversatiivne, distributiivne ja seletav.
- Kopulatiivsed laused on need, mis väljendavad kahe osa summat või liitu positiivses või negatiivses tähenduses. Kui ütleme "Mu sõber on pikk ja mu õetütar on pikk", oleks see positiivne liit. Vastupidi, "Mu sõber ei laula ega tädi ei tantsi" oleks näide ühendusest negatiivses mõttes.
- Disjunktiivsed laused on need, mis pakuvad kahte või enamat võimalust. Näide oleks järgmine: "Kas tulete siia või parem lähete."
- Vastulaused on need, mis väljendavad vastandumist neid moodustavate propositsioonide tähenduses ja nende iseloomulik seos on aga. Võtame kaks lihtsat näidet: "Talle meeldib rattaga sõita, kuid ta ei saa seda sageli teha", "Ma tahan talle kirjutada, kuid ma ei suuda otsustada" (sel juhul on link rohkem kultuursem viis kui aga).
- Jaotuslaused esitavad vastandumiseta vaheldumise ("Mõned tulevad, teised lähevad" või "No minge minuga, no ärge minge, teil on tore aeg").
- Selgitavad laused on need, milles üks propositsioon selgitab teise tähendust. Kui ütleme "Ta tõusis hilja, see tähendab, et ta ei tõusnud vara", siis on lause osa, mis toimib mõne teise lausestruktuuri täpsustusena.
