Vastutus on inimese võime teha ise otsuseid. Meil on palju kohustusi nii töökohal kui ka igapäevaelus. Vastutust elatakse individuaalselt ja väga isiklikult, nii, et me võtame vastutuse, nagu oleks see meie enda südametunnistuse element. Kui arvestada, et võetud kohustusi on vaja täita, muutub vastutus omamoodi valvsaks kohtunikuks.
Vastutus hõlmab otsuse tegemist selle kohta, kuidas peaksime tegutsema. Siiski võib olla seadus, reegel või määrus, mis nõuab meilt vastutuse võtmist, olenemata sellest, kas me nõustume või ei nõustu selle täitmisega.
Ja me kasutame mõistet kaasvastutus, kui vastutus ei ole individuaalne, vaid seda jagatakse teiste või teiste inimestega. Kõige ilmsem näide oleks meeste ja naiste roll lapsevanematena, kuna mõlemad jagavad oma pühendumust oma laste suhtes. See on jagatud moraalne kohustus. Igaüks neist vastutab ühiselt ühise lapse eest.
Kui kahe isiku või üksuse vahel on kaasvastutussuhe, on mõlemal samad kohustused. Kuigi mõnikord juhtub, et üks osapooltest hiilib oma vastutusest kõrvale ja püüab kahe komponendi vahelisest kokkuleppest või paktist lahti rääkida. Nendel juhtudel tekib tõlgenduskonflikt ja võib juhtuda, et see konflikt tuli välja selgitada kohtutes, kus kohtunik peaks hindama, kas jagatud vastutuse pakt on täidetud või mitte.
Juhtimine võib viidata inimeste rühma globaalsele pühendumusele. Väikelinnas on osa inimesi, kes hoolitsevad tänavate koristamise eest, kuid kogu linn vastutab ühiselt koristamise eest. Sama asi juhtub ka kõrgemal tasemel. Kogu inimkond jagab oma vastutust planeedi eest hoolitsemise eest ja seetõttu on selles idees kaasvastutus.
Üldine ettekujutus majapidamisest kutsub mõne inimese seas esile paratamatu poleemika. See juhtub siis, kui inimene arvab, et ta ei peaks teistega teatud kohustust jagama, st kui inimene püüab end lahti võtta kaasvastutusest, mida ta jagab teistega. See on nii grupi sees, kus osa selle liikmetest ei järgi ühiselt kokkulepitut. Tegemist oleks kaasvastutuse katkemisega ja suure tõenäosusega konfliktiga.
Üha enam aktsepteeritakse ühist majandamist kui üldist ideed, mis hõlmab kogu inimkonda tervikuna. Ja on loogiline, et see nii on, sest inimsuhetel on juba globaalne iseloom. See on globaliseerumise fenomen, omamoodi suur kaasvastutuste võrgustik.
