suhtlemine

ajakirjaniku määratlus

Ajakirjanik on isik, kes tegeleb ajakirjandusega enam-vähem professionaalselt mis tahes meediumi kaudu, olgu selleks siis kirjalik ajakirjandus, raadio, televisioon ja/või digitaalne meedia. Ajakirjaniku töö on seotud avalikku huvi pakkuvate uudiste või probleemide ning päevakajaliste sündmuste uurimisega erinevate kontrollitavate levitamisallikate kaudu. Ajakirjaniku figuur on lai ja vastavalt oma töömeediumile võib ta täita reporteri, toimetaja, toimetaja, fotograafi, kujundaja, tehniku ​​jt rolli.

Ajaloolisest vaatenurgast vastavad esimesed ajakirjanduslikud praktikad sõjaliste sündmuste või iidsete kultuuride kangelaslugude kroonikatele. Uuemal ajal said kättesaadavaks kirjeldused uusaja uurijate ja vallutajate rännakutest. Selles mõttes on paljude ekspertide jaoks Itaalia krooniku Pigaffeta Magellani ja Elcano reisi ajal kirjutatud ajaveeb esimene ajakirjanduslik ülevaade lääne tsivilisatsioonist.

Kui me räägime põhimõtetest, mis seda praktikat juhivad, ei saa me ignoreerida tõe otsimist ja austust, uurimislikku rangust ja avaliku arvamuse jaoks olulise teabe levitamist. Kui see viitab professionaalsete ajakirjandustavade uurimisele, siis räägib see ajakirjaniku deontoloogiast. Need muutujad on kardinaalse tähtsusega, kuna üks levitusmeedia kiusatusi, mis on paljudel juhtudel põhjustatud tungivast äritulu vajadusest, seisneb nõuetekohaselt kontrollimata sisu teavitamises, mis motiveerib "valeuudiste" loomist. “, vastandudes avalikult ajakirjandust iseloomustavale põhimõttelisele tõeotsimise eeldusele.

Ajakirjanikul võivad olla erinevad erialad, näiteks keskkonna-, ajaloo-, majandus-, kultuuri-, poliitika- või teadusajakirjandus. Viimasel ajal on paljud nende valdkondade spetsialistid ajakirjandusega tegelenud, põhjustades vastupidise nähtuse. Seetõttu jälgitakse nii sportlasi või endisi sportlasi, kes on spordikroonikatesse seigelnud, kui ka teadusajakirjandusele pühendunud tervishoiutöötajaid.

Ajakirjanduse mõistega on seotud sõnavabaduse ja ajakirjandusvabaduse mõisted, mida ajaloo eri aegadel ja erinevates riikides nii autoritaarsete kui ka demokraatlike režiimide ajal alati ei austata. Mõnes maailma piirkonnas peetakse ajakirjaniku elukutset suureks riskiks ning sellised organisatsioonid nagu Piirideta Reporterid vastutavad ajakirjanduse läbipaistva ja vaba kasutamise uurimise ja edendamise eest. Välismaal ja relvakonfliktide piirkondades asuvad korrespondendid on erilises ohuolukorras, mis muudab nad haavatavaks.

Digirevolutsioon ja uute tehnoloogiate esilekerkimine on tähendanud uut tüüpi ajakirjanike esilekerkimist, kellest mõned kvalifitseeruvad küberajakirjanik. Seda uut ajakirjandust praktiseeritakse Web 2.0-st tulevate rakenduste kaudu ja see hõlmab paljudel juhtudel palju otsesemat ja aktiivsemat lugeja ja kodaniku osalust. Üha enam on meedias teadvustatud vaataja olulisust usaldusväärsete ja suure mõjuga uudiste konstrueerimisel ning kodanikud on omakorda õppinud nõudma enda huvides täpsemat ja laiaulatuslikumat ajakirjandust.

Nende muutuste tagajärjena on välja toodud, et igaüks, kellel on ligipääs arvutisüsteemile ja suhtlusvõrgustikule, võib tegutseda omamoodi ajakirjanikuna. Tegelikkuses on need digitaalsed ressursid motiveerinud suurel määral tavakodaniku ja massimeedia vahelist suhtlust. Seetõttu on paljud isegi mõne sajandi vanused ajakirjandusasutused muutnud oma esitusviisi, et teha teed sellistele strateegiatele nagu infolehed, toidab, levitamine Twitteri või Facebooki kaudu ning võimalus saada kommentaare ja arvamusi erinevatest allikatest. Kuid ekspertide sõnul ei seostata seda tõelist inforevolutsiooni mitte ainult ajakirjanduse kui distsipliini hääbumisega, vaid, vastupidi, toob kaasa selle tugevnemise, mis põhineb kasvaval vajadusel levitada uudiseid üha suuremale osale teabele juurdepääsust huvitatud potentsiaalsed subjektid.

$config[zx-auto] not found$config[zx-overlay] not found