Selleks, et mis tahes ühiskonnavaldkonnas valitseks kord, on vaja kehtestada rida juhiseid ja reegleid, mis määravad, mis on lubatud ja mis mitte. Teisisõnu, distsipliin.
See hõlmab korrapärase ja visa tegevuse elluviimist, et saavutada konkreetne hüve või eesmärk, st saavutada elus eesmärk, mida iganes me välja pakume, olenemata sellest, kui palju visadust või jõudu meil on, ja see muidugi aitab Selle saavutamiseks on oluline omada või omada isiklikku tellimust, mis korraldab meid selle saavutamiseks konkreetsemalt, puhtamalt ja sujuvamalt.
Seda kontseptsiooni üldiste tunnuste järgi, samas kui distsipliini mõiste on termin Akadeemilises valdkonnas laialdaselt kasutatav ja selles kontekstis kannab see koolidistsipliini nimetust ja puudutab käitumiskoodeksit, mida peavad järgima ja järgima nii õpilased kui ka õpetajad ning mis on sätestatud kõigis koolieeskirjades.. Kool – kuna tegemist on sotsiaalse toimijaga, mis integreerib erinevatest ühiskonnakihtidest, kogemustest pärit indiviide – vajab organiseeritud distsipliinisüsteemi, mis tagab korra ja korraliku toimimise.
Distsipliin versus häire
Koolitegevusel, tööl, militaarasutusel või sõidukite liikumisel on midagi ühist, kuna kõigis neis valdkondades kehtivad distsiplinaarnormid, mida tuleb järgida, et hõlbustada inimsuhteid ja vältida võimalikke konflikte või ebasoovitavaid olukordi. Loogiliselt on distsipliini alternatiiviks korratus, ebakindlus ja anarhia.
Inimene, kes ei austa distsiplinaarsüsteemi, loob probleemse olukorra, mida tuleb kuidagi parandada. Kui tegemist on koolis käiva väikese lapsega, saab ta tõenäoliselt distsipliinimatuse eest kerge karistuse. Kuritegeliku tegevuse korral peetakse distsiplineerimatust tõsiseks ja see võib kaasa tuua vangistuse.
Miks distsiplinaarreegleid jõustatakse?
Mis tahes distsiplinaarsüsteemi puhul on kaks võimalikku lähenemisviisi. Ühest küljest võib keegi sellest kinni pidada, sest on veendunud, et see on tema kohustus ja peab seda millekski mõistlikuks. Teisest küljest võib keegi seda täita mitte sellepärast, et ta usub selle sisu või eesmärki, vaid sellepärast, et kardab teatud tüüpi sanktsioone või karistusi, kui nad seda ei austa.
Kirjutatud ja kirjutamata reeglid
Teatud tegevuste puhul tuleb järgida teatud reegleid, vastasel juhul tuleb eeldada teatud tüüpi distsiplinaarkaristust, mis sisaldub kirjalikus dokumendis. Nii juhtub liikluseeskirjadega, spordimäärustega või üldse õigussüsteemiga.
On tegevusi, mille puhul pole kirja pandud reegleid, kuid isegi neis on peale surutud distsipliinimudel. Nii juhtub laste harimisega, sest vanemad ei kehtesta kirjalikke reegleid, vaid peavad kehtestama distsiplinaarjuhised, et lapsed teaksid, kuidas eristada head kurjast.
Mõiste muud tähendused
Sõna distsipliin kasutatakse ka üldise tegevuse mõne alajaotuse tähistamiseks. Selles mõttes jagunevad kergejõustik, inseneriteadus, kunst või filosoofia kindlateks harudeks või distsipliinideks. Teisest küljest on mõned ebatavalised seksuaalpraktikad tuntud distsipliinidena, nagu see on nn inglise distsipliini puhul. Lõpuks öeldakse, et inimene on distsiplineeritud, kui ta oma isikliku või tööalase tegevuse tõhusaks korraldamiseks kehtestab endale mingi reeglisüsteemi.
