Mõistet tagatis kasutatakse peamiselt selleks, et viidata millelegi, mis on teisejärguline, kaudne, mis ei ole millegi kavandatud tulemus, vaid tekib kaudse tagajärjena. Seda mõistet on sõjalistes oludes laialdaselt kasutatud, et viidata mõnevõrra ebaselgel viisil kahjudele või kaotustele, mida sõda võib sekundaarselt põhjustada (näiteks süütute tsiviilisikute tapmisel). Seda sõna kasutatakse sageli ka juhtudel, kui see räägib ravimitest, mis jätavad kõrval- või sekundaarsed mõjud, st mõjud, mis võivad tekkida kaudselt.
Sõna tagatis tähendab teisisõnu, et miski on teisejärguline, et see pole otsene. Kui räägite näiteks tagatiskandest, siis peate silmas, et see pole peamine kanne. Mõiste muutub seega üldkasutatavaks terminiks, mis viitab asjadele, mis ei ole kesksed, mis ei ole planeeritud, kuid mis tekivad teatud tegevuse kaudse tagajärjena. Selles mõttes on kõrvalmõjude mõiste, mida ravim võib põhjustada, mõiste, mis esindab kõiki neid muutusi või modifikatsioone, mida aine kehas tekitab ja mis ei ole seotud selle tarbimise peamise eesmärgiga.
Kaaskahjudest rääkides peame silmas kahju, mis võib tahtmatult või kogemata tekkida muude tulemuste saavutamisele suunatud tegevusest. Nii ilmnes 21. sajandi alguse Iraagi sõja ajal korduvalt kaaskahju mõiste, kui püüti tuvastada hukkunuid ja haavatuid, enamasti süütuid igas vanuses tsiviilisikuid, kes tahtmatult tekitati vägede tegevuse käigus valesti. Kontseptsiooni kritiseeriti karmilt, kuna arvati, et inimohvreid võib mõista majandusliku või materiaalse kahjuna.