Sõna stepp kasutatakse teatud tüüpi elustiku tähistamiseks, mida võib selle hõreda ja madala taimestiku, äärmusliku ja karmi kliima ning vähese sademete hulga tõttu kirjeldada kui kõrbe. Siiski ei ole stepp kõrb, sest seal on madalam temperatuur ja teist tüüpi pinnas, aga ka muu taimestik ja loomastik (kõrbes neid kahte peaaegu ei eksisteeri).
Stepp on elustiku tüüp, mis on iseloomulik sellistele planeedi piirkondadele nagu Põhja-Ameerika lääneosa, Lõuna-Ameerika Patagoonia, mõned Põhja-Aafrika piirkonnad, Kesk-Aasia ja Lõuna-Austraalia. Kõigis neis piirkondades leiame ulatuslikke poolkuiva ja kontinentaalse kliimaga territooriume (viimane tähendab, et seal on vähem niiskust, kuna see ei puutu otse kokku ookeanide ja meredega). Suvel võivad temperatuurid olla väga kõrged ja talvel väga madalad, millele lisandub päeva ja öö vahel kogetav termiline amplituud, mis on kuivale ja poolkuivale kliimale iseloomulik element. Siinkohal on oluline märkida, et stepi võib põhimõtteliselt jagada külmaks stepiks (iseloomulik näiteks mõnele Venemaa piirkonnale) ja subtroopiliseks stepiks (näiteks Austraalia stepiks).
Nagu kõigi elustiku puhul, on ka stepil spetsiifiline taimestik ja loomastik, mis on iseloomulik nendele piirkondadele ja mida teistes elundites peaaegu samades tingimustes ei leidu. Seega on stepis taimestiku üheks silmapaistvaks elemendiks selle vähesus, madal kõrgus ja koostis, mis on peaaegu valdavalt rohtne või põõsastest koosnev. See tähendab, et stepi piltidel on alati näha laiad tasased alad, millel pole näha puid ega ülirohket taimestikku.
Seoses loomastikuga on selle elustiku tüüpilised loomad närilised, nagu hamstrid, marmotid, jänesed ja teised, nagu kotkad, piisonid, kängurud, antiloobid ja teatud tüüpi metsikud hobused.
