Üldjoontes mõistame, et majandussüsteem on süsteem, mida rakendatakse nii erinevate majandustegevuste kui ka inimeste poolt toodetud või loodusest saadud toodete ostu-müügist tulenevate vahetuste reguleerimiseks. Majandussüsteem ei piirdu aga üksnes majanduslike või kaubanduslike küsimustega, vaid see läheb paljuski neist piiridest välja, hõlmates ka sotsiaalseid, poliitilisi ja kultuurilisi mõisteid.
Majandussüsteemi mõiste on kahtlemata üks neist, mida on väga keeruline määratleda, kuid mis pakub ka inimestele kõige rohkem huvi. Praegune süsteem, mis reguleerib rahva äri- ja majandustegevust
Toodete või teenuste ostmine, nende valmistamine, arendamine ja esitlemine ühiskonnas on need, mis moodustavad majandussüsteemi.
Sellel võib aga olla erinevaid vorme, olenevalt riigist, kus see välja töötati, ja ajaloolisest etapist.
Tänapäeval kalduvad riigid kalduma vabaturumajanduse poole, sest nad kipuvad ressursside tootmisel rohkem au andma heaolule ja tõhususele.
Kuigi seda tüüpi süsteemi pooldajad ei arva, et riik ei peaks mõningaid küsimusi reguleerima, peavad nad siiski hädavajalikuks, et erainitsiatiiv on rahva arengu ja majandusliku paranemise võti.
Kapitalism versus riigi sekkumine
Majandussüsteemi mõiste on eksisteerinud alates esimeste inimühiskondade ja -kogukondade tekkimisest. See on nii, kuna inimene on ainus elusolend, kes saavutas lühikese ja pikaajalise toimetuleku eesmärgil produktiivse organiseerimise või süstematiseerimise. Töö mitmekesistamine (st asjaolu, et iga inimene oli pühendunud konkreetsele tootlikule tegevusele), mis lisandub nende toodangu eri piirkondade vahelise vahetuse mõistele, tekib ühiskonna esimeste inimvormidega ja on aja jooksul palju arenenud.
Majandussüsteem on üks tugevamaid struktuure, mis inimühiskonnas eksisteerivad. See muutub nähtavaks väga pika aja jooksul, mida sellised majandussüsteemid nagu feodalism või praegu kapitalism ajaloos näitavad.
Majandussüsteemi kõige ajakohasem versioon on see, mida läänes järk-järgult peale suruti alates 15. sajandist ja seejärel levis 19. sajandi lõpus kogu maailma: kapitalism.
See majandussüsteem põhineb kasumi või rikkuse ehk teisisõnu kapitali tootmisel. Seega kehtestatakse kapitalismi jaoks selge hierarhia, mis tähendab, et kellel on rohkem kapitali, sellel on rohkem võimu mitte ainult majanduslikul, vaid ka sotsiaalsel, poliitilisel ja kultuurilisel tasandil. Kapitalism põhineb tugeval konsumerismil, mis eeldab, et elul on tähendus ainult põhiliste kaupade ja teenuste tarbimise kaudu. Selline pidev tarbimine tekitab suure ebavõrdsuse nende vahel, kellel on vahendeid, ja nende vahel, kellel pole ja kes seetõttu süsteemist välja jäetakse.
Marksistlik teooria kritiseeris seda majandussüsteemi tugevalt selle tekitatud ebavõrdsuse olukorra tõttu. Marxi jaoks oleks kommunismina tuntud majandussüsteem parem, kuna see tähendas kaupade, teenuste ja loodusvarade avamist kõigile inimestele ühtemoodi, eraomandi kadumist ja töö kui ekspluateeriva meetodi mõiste hävitamist.
Teisest küljest on kavandatud või ka tsentraliseeritud ettepanek, kus kaupade tootmist ja turustamist suunab riik, kes otsustab, mida ja kui palju peaks tootma.
Peamine kriitika sellele positsioonile on ebaefektiivsus, sest osutub võimatuks, et riik suudaks töödelda kogu vajalikku infot, et tekitada vastav ressursside jaotus.
Kui sellele süsteemile tuleb omistada puudusi, on kogu teabe töötlemiseks vajalik üksikasjade puudumine.
Samas leiame nimetatutele vahepealse seisukoha ja see on selline, mis viitab sellele, et majanduslik efektiivsus saavutatakse siis, kui kaupu ja teenuseid pakuvad mõlemad pooled, nii riik kui ka era.
Lisaks esitatud lähenemistele, mis kõik läbi ajaloo suurema või väiksema eduga vastavalt kontekstile ja ajale katsetatud, tuleb tõdeda, et täna on suur arutelu selle üle, milline peaks olema riigi sekkumine majandusse, st. leida tasakaalupunkt, milles see kasu toob, ja loomulikult peatada sissetung, kui täiustuste asemel on viivitusi.
