poliitika

kodakondsuse määratlus

Kodakondsus viitab kuulumisele teatud poliitilisse kogukonda. See tähendab, et kodakondsus väljendab indiviidi kuulumist antud ühiskonda, milles ta loomulikult osaleb aktiivselt kõigil tasanditel. Näiteks läänes on kodanikul rida juriidilisi atribuute ja ta integreerib samal ajal selle rahvuse poliitilise kogukonna, milles ta osaleb.

Selle või selle territooriumi kodanikuks olemine tähendab selle geograafilise koha kuuluvustunde ja identiteedi väljakujunemist, kus loomulikult suheldakse sotsiaalselt vastutustundlikult ja omada õigusi ning austada sellest staatusest tulenevaid asjakohaseid kohustusi.

Näiteks annab kodakondsus rea õigusi ja kohustusi, mida tuleb austada. Õiguste hulgas võib nimetada õigust hääletada ja valida asjakohaseks peetavaid asutusi, samuti osaleda mis tahes hüvedes, mis tulenevad kogukonna osalusest. Kohustused hõlmavad näiteks maksude tasumise kohustust; selle aspekti saab kokku võtta kooskõlas seadusega üldiselt.

Mõiste kodakondsus, mis viitab sellele kogukonna osalemisele, tuleneb ajaloolistest asjaoludest, mis viivad meid tagasi Kreeka tsivilisatsiooni.. Sel ajal oli poliitiline organisatsioon tsentraliseeritud igasse linna, mis moodustas tõelise riigi. Eriti kuulus on Ateena näide, mis seisnes esimeses demokraatia teostamise juhtumis. Nendes linnades peeti kodanikeks ainult mehi, niivõrd, et ainult mehed said relvi haarata, et kaitsta linna võimalike väliste rünnakute eest. Selle kodakondsuse kontseptsiooni võttis omaks ja arendas Rooma impeerium.

Ole kodanik

Kuigi seda nimetatakse terminiga kodanik selle isiku suhtes, kes on loomulik, st on sündinud või naaber teatud geograafilises kohas (osariigis) ja kes sellisena allub nii kodaniku- kui ka poliitilistele õigustele, mis on sisaldunud kehtivates määrustes, nii see on põhiseaduse ja siseriiklike seaduste järgi. Näiteks kodanikuna on üksikisik kohustatud täitma neid kohustusi, mida temalt nõutakse, ja ta peab vajadusel ka oma õigusi kaitsma.

Ajalooliselt on sellised küsimused nagu rass, välismaalased, etniline kuuluvus, religioon, sugu, vanus ja sünd piiritlenud selle või teise koha kodaniku konfessiooni ning seetõttu on need olnud põhjuseks nende isikute väljaarvamiseks, kes ei järginud mõnda neist, mida peetakse kohustuslikuks.

Diskrimineerimise vastu ja kaasamise pooldamiseks on olnud arvukalt tunnustatud sotsiaalseid liikumisi.

Tuleb märkida, et neid, kes ajutiselt elavad mõnes riigis ja kellel puuduvad nõutavad dokumendid, ei loeta kodanikeks, vaid lihtsalt elanikeks.

Tänapäeva kodanik

Praegu Kodanikustaatus saadakse inimese elu teatud hetkest, mis on samastatud täisealiseks saamisega, asjaolu, mille puhul leitakse, et isik suudab piisavate kriteeriumide ja suutlikkusega silmitsi seista kohustustega ja õigustega, mis kogukonnas kooseksisteerimisega kaasnevad.

Hetkel, mil see kodanike lõimumise sündmus aset leiab, on vajalik rida põhiteadmisi ühiskonna käitumise ja selle poliitilise korralduse kohta.. Seetõttu on igat inimest koolitava ja kohustusliku õppeprotsessi käigus kaasatud kohustuslik sisu kodanike osaluse kohta. Nendes realiseerib ta õigusi ja kohustusi, mida õpilane saab vastavasse vanusesse jõudmisel.

Seevastu tänapäeval on tavaline, et isikud, kellel on otsesed muust rahvusest esivanemad, taotlevad seda vastavatelt asutustelt, esitades kõik seda tõendavad dokumendid. Rahvuse kodakondsust on võimalik saada ka kellegagi abielludes ja teatud arvu aastate möödudes.

$config[zx-auto] not found$config[zx-overlay] not found