suhtlemine

ajaleheartikli määratlus

Ajakirjandusest saab aru erinevatest meediakanalitest. Ajakirjanduse kontekstis selle erinevates vormides leiame konkreetse ajakirjandusliku žanri, artikli.

Ajaleheartiklite tüübid

Enamikus ajalehtedes leiame erinevas formaadis artikleid. Seda, kes märgib ajalehe mõttekäiku, nimetatakse juhtkirjaks, mis esitatakse tavaliselt ilma allkirjata. Samuti võime leida arvamusartikleid, kus ajakirjanik või kirjanik teeb mõnel aktuaalsel teemal konkreetse analüüsi ehk arvamusrubriiki. Olenevalt ajalehe tüübist võime leida erinevaid ajakirjanduslikke artikleid: humoorikaid, traditsioonilisi, kultuurilisi või ajaloolisi. Eriline moodus on kriitikaartikkel, mis võib olla kirjanduskriitika, kino, teater või mis tahes tüüpi vaatemäng (näiteks Hispaanias ja mõnes Ladina-Ameerika riigis kritiseeritakse härjavõitlust). Sõltumata žanrist kipuvad kõik ajaleheartiklid olema seotud mõne päevakajalise aspektiga.

Üldised omadused

See, kes kirjutab artikli, ei anna uudiseid, vaid tõlgendab tegelikkuse aspekti. Selles mõttes ei raporteeri kolumnist faktidest (kui seda teeks, siis räägiksime mingist uudisest), vaid panustab pigem isikliku arvamuse, oma subjektiivse nägemuse. Järelikult on ajaleheartikkel vabam ja mitteformaalsem formaat, kuna see ei allu konkreetsete ja objektiivsete faktide jutustamisele.

Lugeja tähelepanu köitmiseks peab hea kirjutaja juhtima oma kirjutist sugestiivse ja atraktiivse pealkirjaga. Niisamuti püüab kirjanik või kolumnist lugejat tabada artikli algusest lõpuni.

Üks aspekt, mida ei tohiks tähelepanuta jätta, on kirjanduslik mõõde. Tegelikult on ajaleheartikkel ise kirjandusžanr. Selles mõttes käsitleb kirjanik või kolumnist üldist huvi pakkuvat teemat, millel on samas midagi ainulaadse jutustamisstiili ja -tehnikaga.

Iga ajaleheartikli eesmärk on luua arvamust lugejate seas, kes tavaliselt järgivad kolumniste, kuna nende nägemus tegelikkusest on mingil moel sugestiivne.

Fotod: iStock - kissenbo / karelnoppe

$config[zx-auto] not found$config[zx-overlay] not found