Avaldamise terminiga tähistatakse toimingut, millega teatud teave, toiming, andmed jms avalikustatakse või avalikustatakse. Väljaanne võib olla erinevat tüüpi tugedes, mille kättesaadavus ja tähtsus on läbi ajaloo erinenud, kõige levinumad on kirjalikud, trükitud või praegu digitaalsed.
Kui me räägime avaldamisest, võime rääkida erinevatest olukordadest. Esmane, millest sünnivad kõik teised, on idee teha info, infokild, fakt teatavaks ja privaatsfäärist välja, et seda teaks võimalikult palju inimesi. Seda tüüpi teabe avaldamine võib olla juhuslik (näiteks kui saladus levib mitme inimese vahel) või otsitud (näiteks kui kavatsetakse avaldada foto või süüdistav tekst).
Avaldamine on demokraatia üks olulisemaid tegusid, kuna see on seotud võimalusega pääseda ligi teabele ja tegudele, mis olid varem poliitika privaatsfääris ja millest täna seaduse järgi tuleb teatavaks teha.
Teisalt võib väljaanne teada mitut tüüpi olenevalt avalikkusest, käsitletavatest teemadest, materjalist, toetusest jne. Seega on kirjalike materjalide avaldamisel juhtkirjades tulemuseks raamatud, ajakirjad ja muud tüüpi materjalid, mida loeb suur hulk inimesi. Teaduslikud ja akadeemilised väljaanded on seevastu eksklusiivsemad ja on tavaliselt mõeldud nende valdkondadega tegelejatele, kuna neis kasutatakse väga spetsiifilist ja keerulist teavet, terminoloogiat ja mõisteid.
Lõpetuseks peame mainima perioodilisi väljaandeid, mis on tänapäeval väga levinud ja mida tavaliselt tuntakse ajalehtede või ajalehtedena. Neid väljaandeid hangitakse iga päev, iga viieteistkümne päeva või kuu tagant ning nende peamiseks tunnuseks on asjaolu, et neil on pidevalt uuenev teave, mistõttu nende ilmumine jätkub. Seda tüüpi näidetel võib olenevalt sihtrühmast olla spetsiifilisem keel ja terminoloogia või mitte. Lisaks on need kättesaadavamad väljaanded ka majanduslikus mõttes.
