ÜRO on akronüüm, mis on lühendatud Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on võidelda ja edendada rahu maailmas, austada ja levitada inimõigusi, edendada rahvusvahelist koostööd ja konfliktide lahendamist rahumeelsete meetoditega, on Teisisõnu, vägivald ei ole kunagi ÜRO poolt mis tahes probleemi lahendamiseks valitud viis või tee, kuid vastupidi, ta mõistab hukka igasuguse praktika, mis hõlmab inimestevahelist vägivalda ja kahju. .
Rahvusvaheline organisatsioon, mis koosneb 193 riigist ja mille eesmärk on edendada rahu ja inimõigusi kogu maailmas, seades alati esikohale dialoogi ja kokkuleppe
ÜRO on a Rahvusvaheline organisatsioon, mis on tänapäeval kõige olulisem ja mis koondab erinevaid planeedi osaks olevaid riike, mille missiooniks on teha koostööd asjakohastel teemadel, nagu: maailmarahu, julgeolek, ühiskondade optimaalne majanduslik ja sotsiaalne areng, inimõigused. , relvastuskontroll ja desarmeerimine ning humanitaarküsimused, muu hulgas.
Päritolu ja põhjendus
ÜRO oli loodud 24. oktoobril 1945 Ameerika Ühendriikides San Francisco linnas, tolleaegse 51 riigiga sõlmitud lepinguga ja selle lõpuleviimise kontekstis Teine maailmasõda ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikiri on selle dokumendi nimi, mille kaudu kohustus pitseeriti, ja toimib ka kui sisemine põhiseadus organismist.
Kuid nagu iga suur vägitegu, saab alguse mõni aeg varem kohtumistega, mida USA, Venemaa ja Ühendkuningriik olid pidanud ja mille missiooniks oli luua nende omadustega organisatsioon, mis muidugi ületaks eelmist. .
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikiri: koosseis ja ulatus
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikiri on dokument, millele kirjutatakse alla selle organi asutamisel ja mille olemasolu peamine põhjus on see, et see kogub kirjalikult põhimõtted ja eesmärgid, mida ta seadis saavutama alates selle loomise hetkest.
Võiksime selle kokkusobivaks muuta sisemise määrusena, mis reguleerib selle toimimist ja loomulikult ka liikmesriikide oma ning protokolle, mida järgitakse igal juhul, kui ta peab sekkuma.
See jõustus 24. oktoobril 1945 pärast seda, kui viis ÜRO Julgeolekunõukogu liiget (Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Nõukogude Liit, Hiina ja USA) nii otsustasid.
See koosneb preambulist, nagu riigi põhiseaduste kasutamisel ja kombeks, ning sellele järgneb neliteist peatükki, mis omakorda on jagatud üheksateistkümneks peatükiks.
Eelmainitu puhul on liikmesriikide kohustused ja õigused paika pandud, nende teadmine ja aktsepteerimine on oluline, kui tahetakse olla selle organisatsiooni liige.
Alguses kirjutasid sellele kirjale alla ÜRO moodustanud 50 algset riiki, seejärel pidid sellele alla kirjutama kõik järk-järgult liitunud riigid, kuni jõudis praeguse 193 liikmeni.
ÜRO vahetu eelkäija oli Rahvaste seltskond, mis asutati 1919. aastal ja mis kadus just seetõttu, et ei suutnud ära hoida eelmainitud relvakonflikti.
Sisemine struktuur, peakorter ja rahastamine
Tuleb märkida, et ÜRO koosneb erinevatest organitest, näiteks: Julgeolekunõukogu, Peaassamblee, Majandus- ja Sotsiaalnõukogu, Peasekretariaat, Eestkostenõukogu ja Rahvusvaheline Kohus ning selle täitevülesanne on peasekretär.
Praegu asub ÜRO peakorter New York City, Ameerika Ühendriigidja tal on ka teisi esindusi erinevates riikides, näiteks: Genf, mis püstitati teiseks maailma peakorteriks, Haag, Kopenhaagen, Montreal, Nairobi, Pariis, Santiago de Chile ja Buenos Aires.
Eriti vastutavad ÜRO liikmesriigid ja nendega seotud organid pakkuda aasta jooksul planeeritud kohtumistel tuge ja nõu maailma puudutavate oluliste probleemide ja olukordade kohta.
ÜRO rahastuse tagab liikmesriikide kohustuslik panus.
Tänase seisuga koosneb ÜRO 193 liikmesriiki, mis hõlmab: ametlikult tunnustatud suveräänseid riike ja nende ametlikud keeled on: hispaania, mandariini hiina, araabia, prantsuse, inglise ja vene keel.
