Nagu nimigi ütleb, on mineraloogia teadus, mis uurib mineraale, nende käitumist ja koostoimet teiste looduslike elementidega, nende maapealset ja maa-alust asukohta; teisisõnu kõike, mis on seda tüüpi elemendiga seotud. Kuna suur osa mineraalidest leidub maa all või sees, on mineraloogia osa suuremast teadusest, milleks on geoloogia ja mis uurib planeedi Maa erinevaid kihte. Mineraloogia on elulise tähtsusega teadus mitte ainult maavarade kaevandamisega seotud tootmistegevuse läbiviimiseks, vaid ka maa eri tüüpide, selle ohtlikkuse jms tundmiseks.
Mineraloogia on väga terviklik teadus, kuna see uurib nii füüsikalisi kui ka keemilisi omadusi, mis iseloomustavad planeedil leiduvaid erinevaid mineraale, võimaldades neid klassifitseerida ja määrata nende kasulikkust, ohtlikkust, kasulikku eluiga, asukohta jne. Ilmselgelt on teadmine, mis inimesel oli enda ümber olevate metallide olemasolust, olemas juba iidsetest aegadest ning mitmel korral peeti erinevate metallide maardlate hankimiseks ja valdamiseks suure tähtsusega sõdu.
Mineraloogia üks olulisemaid osi on uurida iga metalli füsiognoomiat, tuvastades niisugused elemendid nagu veenid, värvid, poorsus, metalli muutumine erinevate looduslike elementide (nt valguse või õhu) mõjul, nende võimalik kombinatsioon või sulamiga teiste metallide või elementidega. Kõiki neid andmeid koguvad selle tegevusega tegelevad spetsialistid ja seejärel kasutatakse neid suures osas mineraalide kaevandamiseks ja töötlemiseks igapäevaelu erinevates aspektides. Ütlematagi selge, et tulemuste saamiseks peab mineraloogia omama olulisi tehnoloogilisi seadmeid.
