Oopium on roheline vedel aine, mida saadakse taimest, moonist. Selles vedelikus on alkaloide (näiteks kodeiin ja morfiin), millest on võimalik ekstraheerida ravimeid opiaatide kujul, näiteks morfiini.
Oopium, tervise ja sõltuvuse vahel
Läbi ajaloo on oopiumil olnud kaks erinevat kasutusala: ravimina ja narkootikumina. Juba iidsetes tsivilisatsioonides oli teada selle valuvaigistav ja rahustav toime: seda kasutati valu vaigistamiseks, laste uinutamiseks, kõhulahtisuse vastu ja tänapäeval kasutatakse seda morfiinina mõnes vähiravis.
Oopiumi narkootikum
Oopiumi kui narkootikumi tarvitatakse mitmel viisil: suitsetades koos hašiši ja tubakaga, pillidena, pulbrina, veeni süstitava morfiinina, heroiinina jne. Selle peamine mõju on intensiivse lõdvestuse tunne, millega kaasneb valu puudumine ja unisus ning kummalisel kombel on see libiido, st seksuaalse isu, tugevdaja. Kuigi see ei tekita hallutsinatsioone (mida juhtub LSD ja teiste ravimite tarbimisel), on sellel sõltuvust tekitav komponent ja järelikult võib ülalpeetav kannatada võõrutussündroomi (depressiivsed seisundid, oksendamine ja üldine füüsiline ebamugavustunne) all.
Oopiumikoopad
Hiinlased on oopiumi kasutanud iidsetest aegadest peale. Alates 19. sajandist järgnesid erinevad hiinlaste rändelained üksteisele. Üks tähtsamaid on see, mis leidis aset USA lääneosas, kui umbes 1850. aastal avastati Californias kuld (müütiline kullapalavik). Oopiumi suitsetamisasutused asutati San Francisco linnas ja see komme levis teistesse linnadesse üle maailma.
Oopiumikoopas käisid inimesed erinevatest ühiskonnakihtidest. Suitsetajad hingasid oopiumiauru pikkadesse torudesse ja istusid, otsides põgenemist ning keha ja vaimu lõõgastumist. Need asutused olid legaalsed umbes kaks aastakümmet ja läksid seejärel maa alla (tavaliselt peidetud legaalse ettevõtte keldrisse).
Oopiumikoopa keskkond pälvis loojate ja intellektuaalide tähelepanu ning mõned kirjanikud on oma romaanides jutustanud selle maailma keskkonnast ja tegelastest (nende hulgas Conan Doyle mõnes Sherlock Holmesi loos või suur Alan Poe oma lugudes).
Oopiumisuitsetajate jaoks on intensiivne nauding, mida nad tunnevad, eelistatavam kui alkoholi tarvitamine, sest purjus olles kaob kontroll mõistuse üle ning oopiumi mõjul tekib selgus ja rahu.
