üldine

mehhanismide määratlus

Mõistet mehhanism tähistatakse kui elementide kogumit, enamasti jäigad, mille põhjuseks on liikumise edastamine või käivitamine.

Mehhanismi põhi- ja iseloomulike komponentide hulgast leiame järgmised: link, mis on jäik element, mis edastab liikumist, mis viib kõnealuse mehhanismi tööle; sõlm, lingi see element, mida kasutatakse teise lingi ühendamiseks, ja liigend või kinemaatiline paar, mis on element, mis näitab kahe või enama lingi liitu.

Teisest küljest saab mehhanismi kaasatud lülisid klassifitseerida vastavalt nendes olevate sõlmede arvule kahend-, kolme- või kvaternaarses, funktsioonide järgi, mida nad täidavad fikseeritud, juhis, anduris ja juhitavas funktsioonis ning nende põhjustatud liikumise järgi. fikseeritud, vända, ühendusvarda ja liuguriga.

Samal ajal on kõigil ülalmainitud sõlmedel erinev liikumine. Näiteks vänt teeb pöördliigutuse, liug teeb liikumise tuntud translatsioonina, ühendusvarras kujutab üldist tasapinnalist liikumist, juht on see, kes algatab kõigi liikumise, juht, kes võtab vastu liikumise juhi ja anduri, mille ülesanne on suhelda juhi ja juhitavaga. Kõige levinumate mehhanismide näidete hulgas, millega me tavaliselt hakkama saame, võib tuua auto klaasipuhastite mõju, edasi-tagasi liigutus vee eemaldamiseks sõiduki klaasi pinnalt. välja tänu ülalkirjeldatud mehhanismi konstruktsioonile.

Täiesti vastupidisel teel ja sellel pole midagi pistmist sellega, mida oleme kommenteerinud, on olemas kaitsemehhanismid, millel on eriline tähendus ja tähtsus psühholoogia valdkond mis määratleb neid kui need kognitiivsed toimingud, mida inimesed teatud hetkel teevad, et kaitsta end mõne neid ähvardava küsimuse või ohu eest.

Näiteks inimene, kes kannatas mitmesuguse ja jätkas armastuse pettust iga kord, kui ta romantilises suhtes oli, kipub ta kindlasti järgmisel korral, kui ta seisab silmitsi võimalusega kellegagi suhelda, alateadlikult suhet erinevate tegudega boikoteerima. et mitte uuesti kannatada.

$config[zx-auto] not found$config[zx-overlay] not found