poliitika

sundvõõrandamise määratlus

Sundvõõrandamine seisneb isiku omandis oleva, kuid kommunaalotstarbelisel eesmärgil vajaliku asja omastamises ning selle omanikule antakse hüvitisena vastutasuks hüvitis.

Seadus, millega riik omastab avalikust vajadusest lähtuvalt teiselt kinnisasja, mille kahju tuleb rahaliselt hüvitada

See on riigi ühepoolne tegevus oma võimu ja suveräänsust täiel määral teostades, mida peab alati toetama seda õigustav eesmärk ning järgima ka majanduslikku hüvitist sellele, kellelt vara võõrandatakse.

Iga materiaalne hüve, välja arvatud raha, võib olla sundvõõrandamine usutav, igatahes peame ütlema, et see kehtib tavaliselt kinnisvara kohta.

Seadus, mis lubab selle vajaduse

Asi on selles, et demokraatlikku ja liberaalset süsteemi toetavates riikides on vajalik, et oleks olemas seadus, seadusandliku võimu poolt sanktsioneeritud määrus, mis lubab kõnealuse vara sundvõõrandamist ning et eesmärk põhineks avalikkusel ja nimetatud ühiskonna ühised huvid, näiteks maantee, haigla, tänava, kooli või mis tahes muu ehitustöö.

Kapitalistlike ja liberaalsete süsteemide jaoks on eraomand puutumatu ja seega on seda volitava regulatsiooni sanktsioon ja põhjuste vastavuse absoluutne garantii põhiline.

Just nimelt kiirteede või muu rajamine, nagu oleme maininud, on nõudnud eraomanikuga maa või hoonete sundvõõrandamist.

Nüüd, nagu me ütlesime, on sundvõõrandamise seadus hädavajalik, mis määrab ühemõtteliselt sundvõõrandatava vara ja on selgelt määratletud avaliku kasulikkuse põhjus, mis seda tegevust soodustab.

Seadus tunnistab seda olukorda, nähes alati ette hüvitise maksmise sundvõõrandatava asja omanikule.

Kui seda ei juhtu, võidakse sundvõõrandamise peatamiseks esitada kohtulik meede kuni vastava hüvitise maksmiseni ja niipea, kui vastav hüvitis on makstud.

Seega nimetame sundvõõrandamiseks iga tegu, mis hõlmab eraettevõttele antud kontsessiooni äravõtmist konkreetse ressursi või majandustegevuse kasutamiseks või kasutamiseks.

See sundvõõrandamine eeldab ka seda, et see tegevus või ressurss läheb hetkest riigi kätte, kes seejärel vastutab selle kasutamise otsuste tegemise eest vastavalt oma huvidele või vajadustele.

Figuur, mis tekitab vaidlusi

Sundvõõrandamise kujund on seaduses vastuoluline ja vastuoluline kujund, kuna sellel on kaks väga vastandlikku seisukohta, mis on muu hulgas seotud selliste mõistetega nagu vabadus ja enesemääramine.

Seda seetõttu, et mõne liberaalse ja erastamise teooria puhul tuleb hetkel, kui erapoole ja riigi vahel sõlmitakse ressursi või tegevuse kasutamise või kasutusvalduse leping, seda lõpuni austada ja ettevõte peab omakorda neil on vabadus ise otsustada, mida selle ressursiga teha, investeeritud või saadud kapitali kohta jne.

Siiski on olemas ka määrav seisukoht, mille kohaselt rahvusriik on kõrgem kui iga tema territooriumil ülesandeid täitev ettevõte või rahvusvaheline ettevõte ja kuna rahvaste enesemääramisõigus on kõrgem kui majandusliku vabaduse õigus, siis rahvas. mida esindab riik) saab teha otsuse selle lepingu lühendamise või lõpliku lõpetamise kohta.

Seega tekib iga kord sundvõõrandamise korral seda tüüpi konfliktid ja vaidlused positsioonide erinevuse tõttu.

Ei ole lihtne määratleda, milline neist kahest on õige selle järgi, millist tüüpi seadusi või määrusi kasutatakse, kuigi valitseb arusaam, et riik vastutab igasuguste otsuste tegemise eest tema jurisdiktsiooni alla kuuluvates piirkondades ja territooriumidel. .jurisdiktsioon.

Praegu on sundvõõrandamine väga levinud nähtus varem ekspluateeritud riikides, kust on ära võetud ja varastatud oluline hulk loodus- ja varalisi ressursse.

Tänapäeval peatatakse see rüüstamine sundvõõrandamisega, mille tulemusel lähevad väga tulusad tegevused (nagu nafta kaevandamine) riigi kätte ja rahvusvahelised kapitalistlikud ettevõtted või usaldusfondid kaotavad nende üle võimu.

See eeldab samal ajal riigipoolset suveräänsuse akti rahvusvahelise kapitalistliku poliitika edasiliikumise vastu.

Sundvõõrandatud asja nimetatakse ka sundvõõrandamiseks.

$config[zx-auto] not found$config[zx-overlay] not found