Etümoloogiliselt pärineb termin genealoogia kreeka keelest, mille järgi genos tähendab järglasi, sündi ja logod teadus. Seega pole genealoogia midagi muud kui teadus või uurimine indiviidi põlvnemisest ja põlvnemisest ning tema osalemisest suuremas rühmas, millega nad on seotud veresidemetega. 
Genealoogia on teadus, mis on pühendatud ühe perekonna või suguvõsa esivanemate ja järeltulijate uurimisele. Teadus, mis uurib perekonna esivanemaid ja järeltulijaid
Seda edastatakse suuliselt ning see on seotud kellegi identiteedi ja päritoluga
Perekonna genealoogiat saab teada suuliste aruannete kaudu, mis pärinevad perekonna enda tuumast.
Need kanduvad edasi põlvest põlve ja vanimad sugulased annavad need edasi noorematele, et need siis oma järglastele levitada jne.
Genealoogia on väga huvitav teadus, kuna see on seotud inimese identiteedi, selle teadmiste ja ka päritoluga.
Seega, inimesed, kes on huvitatud oma identiteedi või päritolu teadasaamisest, kasutavad genealoogilisi uuringuid, mis ei paljasta mitte ainult esivanemaid, vaid ka sidemeid teiste suguvõsadega, nende päritolu või päritolu jne.
Sageli avastatakse ootamatut teavet.
Kuigi genealoogia ei ole tänapäeval teadusena eriti oluline ega keskne, toimus seda tüüpi uurimine aegadel, mil põlvnemine ja pärimine olid elu ja surma küsimused.
Genealoogia tähtsus võimu edasikandmisel
Siinkohal võib mainida keskaega, inimkonna ajaloo etappi, kus abielulised ja poliitilised sidemed olid rahva saatuse seisukohalt ülimalt olulised, milleks nende tundmine oli ülioluline.
Seevastu keskajal olid monarhilised valitsusvormid, mis hõlmasid piiratud juurdepääsu ja olid organiseeritud külmalt arvutatud poliitiliste suhete ja päranduste ümber.
Sest just nimelt enamik monarhiaid kehtestab, et võim kandub edasi otsese perekondliku pärandina, st isalt pojale, vennale, pojapojale jm alternatiivide hulgas, kuid austades alati korda ja suguluskuuluvust.
Neis monarhiates, mida on enamus ja mis annavad võimu edasi veresideme kaudu, on kõik monarhid pärit samast perekonnast ja seega on tagatud, et kroon on alati selle sees ja selle perekonna liikme käes.
See tagab ka järjepidevuse ja stabiilsuse, nii et kui kuningas troonist loobub või sureb, saavad tema järeltulijad hierarhilises järjekorras võimule.
Kui monarhil pole lapsi olnud, langeb troon teisele otsesele sugulasele, nagu vend, vennapoeg, nõbu.
Ajalooliselt on pärimisliin põhinenud esmasünnitusel, st vanim laps on otsene pärija, kuid selles osas on olnud ka mõningaid erinevusi, näiteks mõned monarhiad piirasid kroonile juurdepääsu meessoost lastele ja naistele. järeltulijad jäeti välja.
Tuntud Salici seadus on just selle erinevuse teinud ja keelanud monarhide naistütardel juurdepääsu pärimisõigusele.
Praegu ei kehti see üheski monarhias, kuigi näiteks Hispaania ja Briti monarhiad järgivad nn agnaatilist seadust, mis näeb ette, et naissoost tütred jäävad pärimisjärjekorras oma meesvendade taha, kui mitte. on meessoost järeltulija ja on ainult naissoost, troonile pääseb suurim naine oma õdede seas.
Tänapäeval juhib väheseid olemasolevaid monarhiaid jätkuvalt see süsteem, mis muu hulgas määrab kindlaks, et troonipärijad on esmasündinu ja seejärel järgmised.
Genealoogia võtab tavaliselt puu struktuuri selle struktuuri graafilise metafoorina ja seega leiame, et on olemas genealoogilisi puid, mis esindavad väga rikkalikku ja mitmekesist liikmete arvu.
Seda seetõttu, et puu oma okste ja harudega sümboliseerib perekonnas eksisteerida võivate sidemete pikendusi, aga ka selle keerukust ja arvukust.
Uuring, mis sisaldab perekonna genealoogia üksikasju
Teisest küljest nimetatakse uurimust, mis sisaldab perekonna komponente, genealoogiaks.
Tõupuhta looma põlvnemist tõendav dokument
Ja sugupuuks nimetatakse ka dokumenti, milles on kirjas tõupuhta looma põlvnemine, mis tagab tema päritolu usaldusväärsuse.
