Demograafia on distsipliin, mis uurib inimpopulatsiooni selle erinevates mõõtmetes, näiteks selle struktuuri vanusevahemike, sündimuse ja suremuse või liikuvuse järgi. Üks demograafia abil uuritud nähtustest on rahvaarvu ebaproportsionaalne kasv mõnel territooriumil, eriti planeedi suurlinnades. Seda nähtust nimetatakse rahvastikuplahvatuseks.
Rahvastiku kiire kasvu põhjused ja tagajärjed
Rahvastiku kasvu selgitavad mitmed põhjused:
1) toitumis- ja hügieenitingimuste paranemine,
2) parem juurdepääs tervishoiuteenustele,
3) muutus maaühiskonnast linna ühiskonnaks (paljud praegused suurlinnad hakkasid kasvama linnades toimunud industrialiseerimisprotsessidest) ja
4) sündimuse edendamine (näiteks 1960. aastatel oli Hispaanias Franco režiimi propageeritud "beebibuum").
Tagajärgede osas on need samuti mitmekesised:
1) ebaproportsionaalsus elanikkonna ja neile pakutavate teenuste vahel,
2) degradeerunud linnapiirkondade kasv ja nendega seotud äärmine vaesus (selles osas oleks näiteks favelade fenomen) ja
3) keskkonnaprobleemide kasv, kuna inimeste arv on seotud territooriumi ja loodusvarade tarbimisega.
Keeruline arutelu rahvastikuplahvatuse üle
Sellel planeedi nähtusel on mitu seotud reaalsust. Seoses rahvaarvu hüppelise suurenemisega seisab inimkonna ees palju erinevaid probleeme ja väljakutseid. Mõned neist on järgmised:
- Rahvastiku kadu mõnel territooriumil rändeliikumise tagajärjel.
- Suurlinnade ülerahvastatus ja sotsiaalsed pinged (selle ilmekateks näideteks on Sao Paulo, Los Angeles, Bogotá, Bombay või Mexico City).
- Tasakaalustamatus mõnel territooriumil (väljaränne maalt linna põhjustab teatud piirkondades rahvastiku vähenemist ja teistes ülerahvastatust).
- Vajadus kehtestada strateegiad rahvastiku kasvu vastu võitlemiseks (näiteks mõne valitsuse rasestumisvastase võitluse või uute territooriumide otsimise kaudu asustamata aladel).
Fotod: Fotolia - Sudok1 / TrishaMcmillan
