üldine

algelise määratlus

Miski on algeline, kui see kujutab endast lihtsat ja keerukat mehhanismi. Selles mõttes on vidinaid, mille peamine omadus on lihtsus. Mõelgem rattale, väga lihtsale leiutisele, mida leidub igasugustes esemetes ja mis on tehnoloogias revolutsiooni teinud.

Alguse ideed kasutatakse aeg-ajalt mitmuses, rudimentides. Need on tegevuse põhialused. Seega, kui on vaja uut tehnikat tundma õppida, peame õppima selle algeid ja järk-järgult edasi liikuma. Nii juhtub näiteks sporditreeningu või kaubanduse alguses (alustate kõige elementaarsemast ja elementaarsemast).

Algset saab kasutada halvustavas tähenduses. Kui miski on toores ja mitte väga viimistletud, võib see olla ebaatraktiivne, mistõttu eeldatakse, et seda hinnatakse halvustavalt. Mõiste halvustav nüanss haakub selle etümoloogiaga, kuna see pärineb algselt ladinakeelsest sõnast rudimentum, mis tähendab, et miski või keegi on ebaviisakas või asjatundmatu. Algne kui midagi negatiivset või põlglikku on rakendatav erinevatele aspektidele: ese, kõneviis, riietus või maja kaunistus. Selles mõttes on algeline vulgaarse sünonüüm, vähese kategooriaga ja millegi rafineeritud inimeste jaoks sobimatuga. Algse ja vulgaarse samaväärsus sõltub paljudel juhtudel moest või kultuurilisest hinnangust (on roogasid, mis on praegu väga keerukad ja väga kallid ning mõni aasta tagasi olid need toiduks väga tagasihoidlikele inimestele).

Algkeel lapsepõlves

Inimsuhtlus on tohutult keeruline ja põhineb ainulaadsel aspektil: keelel.

Sõnad võimaldavad meil suhestuda teistega, selgitada reaalsust ja luua kirjanduse kaudu teisi maailmu. Nende keerukate tasemeteni jõudmiseks on vaja alustada kõige lihtsamast. Seega, kui laps hakkab rääkima, teeb ta seda väga algeliselt. Esialgu annab see helisid ilma nähtava tähenduseta. Teisest küljest jäljendab ta sõnumeid, mida ta enda ümber kuuleb. Väga aeglaselt liigendab ta lihtsaid sõnu ja kasutab suhtlemiseks žeste. Selles etapis õpib laps suhtlemise alge ja saab seda teha ainult ühiskonnas elades.

Ajaloos on olnud juhtumeid, kus last on kasvatanud teised loomad (näiteks ahvid) ja see asjaolu on takistanud tal inimesega kokku puutudes normaalset keelt arendada. Metsiku lapse fenomen on olnud kasulik mõistmaks, et keelelised alged omandatakse normaliseeritud perekondlikes ja sotsiaalsetes tingimustes.

$config[zx-auto] not found$config[zx-overlay] not found