suhtlemine

ajalehe veeru määratlus

Kirjandus on kunst, millel on väga erinevad väljendused ja vormid. Romaan, teater või luule on suure traditsiooniga kirjandusžanrid. Kirjanduse võimalused ei piirdu ainult teatud žanritega, kuna kirjanduse sees või sellega seoses on palju kunstilisi ilminguid: filmi stsenaarium, reklaamikeel, epistolaarne žanr, telemonoloog ja pikk jne. Kõik need on kirjanduse olemuse, sõnadega suhtlemise kunsti väljendused.

Meediast on kirjutav ajakirjandus üks tuntumaid. Päevaajakirjanduses on mitu fikseeritud rubriiki: kohalikud, riiklikud ja rahvusvahelised uudised, aruanded ... Üks kirjanduslikumaid rubriike on ajakirjanduslik veerg. Tavaliselt on igas ajalehes või ajalehes kaastöötajaid, kes kirjutavad perioodiliselt oma arvamust mõne päevakajalise probleemi kohta. Neid kirjutisi nimetatakse veergudeks, kuna nende esitamise formaat on raamitud veergu. Ajalehtedele kaastööd tegevaid kirjanikke nimetatakse kolumnistideks. Kirjandi pikkus on tavaliselt lühike ja märkimisväärse kirjandusliku väärtusega. Seda tüüpi rubriigis ei esitata range ja täpse väärtusega uudiseid. Ajakirjandusliku veeru põhiidee on mõtisklemine mõne praeguse aja aspekti üle. Kirjandusžanrina võimaldab veerg kirjanikule täielikku vabadust, kuna see ei allu uudise tingimustele. Tavaliselt kasutatakse lugejas huvi äratamiseks väga kokkuvõtlikku ja pilkupüüdvat pealkirja. Veeru temaatilisi käsitlusi võib olla mitu, kuigi üldsuundi on kaks: üldiste või spetsiifilisemate teemade käsitlemine. Viimasel juhul mainime autoreid, kes kirjutavad konkreetsest teemast või aspektist: sport, härjavõitlus, mood ... Ajakirjandusrubriigi traditsioonilisel rubriigil on praegu uute tehnoloogiate sees variant. Nii juhtub ajaveebidega, kus (suurema või väiksema kuulsusega) autor kirjutab traditsioonilise veeruga väga sarnase formaadiga.

Suure tiraažiga ajalehtedes on kaastöölisteks mainekad kolumnistid, kes kirjutavad veergudele alla, et lugeja tunneks ära oma lemmikautori; asjaolu, mida ajakirjanduse teistes osades ei juhtu. Kirjutava ajakirjanduse lugeja hindab ajalehe kvaliteeti selle mõne tunnuse põhjal. Üks neist on kolumnistide tunnustatuse tase.

Kirjandusajaloos on olnud suurepäraseid kolumniste (sõna allkirjad tähistavad ka seda žanrit kasutavaid kirjanikke). Tuntuimatest võib tänapäeval esile tõsta Vargas Llosat, Zolat kui sotsiaalse hukkamõistu ajakirjanduse näidet või Hemingwayd kui Ameerika kultuuri eksponenti.

$config[zx-auto] not found$config[zx-overlay] not found