Kui räägime vahetuskursist või tüübist, peame silmas kahe valuuta võrdlust maailmamajanduse väärtuste järgi. Näiteks kui vastame teatud summale dollareid oma kohaliku valuutaga, nagu Argentina peesod, peseetad, naelad jne.
Praktikas on kahte tüüpi vahetust: nominaalne ja reaalne. Nominaalne muutus on otsene seos, mis eksisteerib ühe riigi valuuta ja teise riigi valuuta vahel. Näiteks selleks, et minna panka oma raha vahetama mõne riigi oma vastu, mida tahame külastada, või vastupidi.
Tõeline muutus on see, mis eristab ühe riigi kaupade ja teenuste suhet teise riigi kaupade ja teenuste vahel, arvestades selle mõju üksikisiku või ühiskonna majandusele.
Samuti on olemas erinevad vahetussüsteemid, mida mõistetakse reeglite kogumina, mis konfigureerivad keskpanga ja turu käitumist. Süsteemis, fikseeritud vahetuskursis, määrab keskpank, mis on majandust juhtiv muudatus. Teise, paindliku või ujuva vahetuskursi puhul on see jäetud börsi nõudluse ja pakkumise mängule.
Teised mõisted viitavad konkreetsetele olukordadele majanduses, näiteks hetkevahetuskursile, mis on seotud sularahas või jooksval kujul toimuvate tehingutega. Või tuleviku- või forvardvahetuskurss, mis näitab valuuta hinda jooksvates operatsioonides, kuid tulevikus arvelduskuupäevaga.
Tänu püsivale voolavusele ja evolutsioonile maailmaturul on ka vahetuskurss pidevas liikumises ning seetõttu kasutatakse näiteks veebis kiirkonverteerimissüsteeme, et igal ajal oleks võimalikult täpne parameeter, kui palju valuuta on teistega võrreldes väärt.
