Vana-Kreeka tsivilisatsioon paistis silma sellistes distsipliinides nagu filosoofia, teater, matemaatika või arhitektuur. Kõigis neis valdkondades lõid nad uusi süsteeme ja arhitektuuris kasutatakse mõistet kord iga ajastu stiili tähistamiseks.
Kreeklased ehitasid staadione spordivõistlusteks, teatreid komöödiate ja tragöödiate kujutamiseks ning templeid oma jumalate kummardamiseks. Templite ehitamisel kasutati kolme süsteemi või korda: joonia, dooria ja korintose.
Dooria kord
See on neist kolmest vanim ja selle päritolu ulatub VII sajandisse eKr. Selle nimi viitab dooria inimestele, kes olid esimesed, kes selle arhitektuuristiili kasutasid. Seda iseloomustab kainus ja lihtsus, aga ka harmoonia idee.
Dooria templi iseloomulik element on sammas. See koosneb kolmest struktuurist: alus, võll ja kapit. Rangelt võttes on alus olematu, kuna võll toetub otse viimasele astmele, mis annab juurdepääsu templi aedikusse (seda astet tuntakse termini stylobate all ja see omakorda toetub madalamatele ehk stereoobsetele astmetele).
Samba võll on ümmargune ja nõgusa kujuga soontega ning teisest küljest väheneb selle suurus järk-järgult alumisest osast ülemisse.
Dooria pealinnal on kolm osa:
1) abakus on ristkülikukujuline kuju, millele toetub templi horisontaalne struktuur,
2) aabitsa all on hobuslane, mis on kumera kujuga ja
3) varre pikendus on krae, tuntud ka kui talus.
Iooniline kord
(Seda on näha pildil) See jätab mulje elegantsist ja samal ajal haprusest ja dekoratiivsest rikkalikkusest. Kõige iseloomulikum hoone asub Efesose saarel, täpsemalt jumalanna Artemise templis. Tuleb märkida, et joonia kord on dooria omast hilisem, kuna see ilmus Vl sajandil eKr. C.
Selle järjestuse veerul on alus, mis toetub teatud tüüpi astmele, stülobaadile. Võll toetub sellele alusele, mis on ümmarguse kujuga ja on tavaliselt alt laiem kui ülalt. Võllil on rida sooni või sooni.
Pealinna moodustavad kaks ümarat voluuti ja nende kohal on aabits. Ilmselt aitab kogu samba struktuur säilitada templi karniisi ja frontooni raskust.
Korintose kord
See klassikaline tellimus on üks enim kasutatud ja paistab silma oma pealinna ilu poolest. Selle päritolu ulatub 5. sajandisse eKr. C täisklassikalises perioodis ja sarnaselt teistele ordudele on selle põhitunnus toodud veerus.
Sammas paistab silma oma kaunistuse poolest, kuna on kasutatud vorme, mis sarnanevad kahe rea akantuselehtedega, mis asetsevad selle alumises osas ja kumerat aabitsat ülemises osas. Samba võll on peenem kui ioonilises järjekorras ja sellel on nurkadega sooned.
Fotod: Fotolia - andyvi / anton_lunkov
