Etümoloogiliselt pärineb see ladinakeelsest sõnast syllogismus, mis omakorda pärineb kreekakeelsest sõnast syllogismós. Semantilise tähenduse järgi on see kahe mõiste, syn ja logos, liit, mida võiks tõlkida kui väljendite ühendust või kombinatsiooni. Süllogism on struktuur, mis koosneb kahest eeldusest ja järeldusest. Selles on kolm terminit (suur, väike ja keskmine), mis on esitatud deduktiivse arutluskäiguna, mis läheb üldisest konkreetseni.
Klassikalise süllogismi näide oleks järgmine:
1) kõik inimesed on surelikud,
2) Aristoteles on mees ja
3) siis Aristoteles on surelik (selles näites on põhimõiste surelik, alatermin on Aristoteles ja keskmine termin on inimene).
Peab ütlema, et mitte kõik süllogism selle tõttu, et see on üks, pole tingimata tõsi, kuid selleks, et see kehtiks, peab see järgima teatud reegleid, täpsemalt kaheksat.
Aristoteles lõi süllogismid 2500 tagasi loogika osana. Selle põhiidee seisneb kahe eelduse põhjal järelduse väljavõtmises või tuletamises ning selleks tuleb järgida mitmeid järeldusreegleid.
Süllogismi järeldamisreeglid
- Esimene reegel viitab terminite arvule, mis peab alati olema kolm. Iga selle reegli muutmine tekitaks eksituse, st vale arutluskäigu koos tõe näivaga.
- Teine reegel näitab, et keskmine termin ei tohiks olla järelduse osa.
- Kolmas kinnitab, et keskmist ametiaega tuleb jagada vähemalt ühes ruumis.
- Neljanda reegli kohaselt tuleb kesktermin selle universaalses laiendis leida vähemalt ühes ruumis.
- Viies reegel ütleb, et kahe negatiivse eelduse põhjal on võimatu teha mingit järeldust.
- Kuues ütleb, et kahe jaatava eelduse põhjal ei saa negatiivset järeldust teha.
- Seitsmenda reegli kohaselt, kui eeldus on partikulaarne, tähendab see, et ka järeldus on partikulaarne, ja teisest küljest, kui eeldus on negatiivne, on järeldus samamoodi negatiivne.
- Kaheksas ja viimane reegel ütleb, et kahe konkreetse eelduse põhjal on võimatu järeldusele jõuda.
Süllogism esineb meie vaimsetes skeemides ja matemaatikas
Igapäevaelus kasutame seda loogilist struktuuri, teadlikult või mitte. Süllogismid aitavad mõelda loogilise kriteeriumiga. Enim kasutatakse neid aga matemaatikas. Selles mõttes põhinevad arutluskäigud ja matemaatilised tõestused süllogismide reeglitel.
