Termin pealisehitus esitleb ühelt poolt kaks laialdaselt levinud kasutust, nõudes inseneritöö, ülemist osa nimetatakse pealisehitiseks, mis räägib konstruktsioonikomplektist, mis on konstruktsioonikomplekti kõrgeim osa, st konstruktsiooni osa, mis asub maapinnast kõrgemal ja on seetõttu vastuolus infrastruktuuri, mis on see osa maa all.
Hoone ülemine ja kõrgeim osa
Vahepeal kahes muus insenerivaldkonnas nagu laevaehitus ja tsiviilehitus , kasutatakse terminit pealisehitus ka viitamiseks osa, mis on paigutatud laevade teki kohale, ja konstruktsiooniosa, mis näib olevat toetatud sammaste või mis tahes muud tüüpi tugielemendiga, vastavalt.
Seda tähendust kasutatakse nii inseneri- kui ka arhitektuuriliste konstruktsioonide arvestamiseks, mille mõõtmed on suured ja mille ehitus on tohutult keeruline.
Marksism: ideoloogiline, poliitiline, õiguslik ja majanduslik struktuur, milles ühiskond püsib ja mille on välja töötanud valitsev klass
Ja teisest küljest sees marksism, kui uskumuste ja ettepanekute kogum, mis on tuletatud Saksa filosoof Karl Marx, on pealisehitise kontseptsioon fundamentaalne ja alus kogu marksismi majandusteooria arengus.
Pealisehitis on selle doktriini raames äärmiselt oluline mõiste, kuna see tähistab kogum organeid ja institutsioone, mis moodustavad ühiskonna ja mis vastavad teatud ideoloogilistele, poliitilistele ja õiguslikele struktuuridele, st ideedele, mis ühiskonnas on ja mis tulenevad majanduslikust baasist, mis avaldub..
Samal ajal näib pealisehituse mõiste olevat tihedalt seotud teise mõistega infrastruktuuri, mis on kõnealuse ettevõtte materiaalne alus ja see, mis paneb paika sotsiaalse struktuuri, selle arengu ja ka sotsiaalsed muutused; pealegi paistavad selle sees silma tootmisjõud ja -suhted.
Pealisehitis toetub sellele.
Pealisehitis ei ole iseseisev, vaid on otseselt seotud ühiskonna majanduslike tingimustega, kohandudes selle loonud valitsevate klasside huvidega.
Igal juhul on sellel toimuval muudatusel tagajärjed ja need on sotsiaalse baasi või infrastruktuuri muutmise tagajärg.
Seda on väga oluline märkida ja korrata: pealisehitus ei oma autonoomset kohalolekut, see areneb ja töötab alati valitseva klassi huvide suhtes.
Kõik pealisehituses toimuvad muudatused mõjutavad infrastruktuuri.
Marx teeb revolutsiooni ettepaneku eraomand ja ühiskonnaklassideta ühiskond välja juurida
Niisiis, Marxi idee kohaselt ei ole kapitalistide domineerivas ühiskonnas materiaalsetes küsimustes mõtte sõltumatust, alati piirab infrastruktuur mõistuse tegevust.
Seetõttu kutsus Marx oma revolutsioonilisest ettepanekust üles muutma infrastruktuuri, et muuta seda suhet, mida ta pidas oma mudeli kasvu jaoks ebavõrdseks.
Marksistlik revolutsioon nõudis muudatusi infrastruktuuris, et muuta kogu ühiskonda, sealhulgas sotsiaalseid suhteid, institutsioone ja kõiki pealisehitise komponente.
Marx rääkis ekspluateerimisest, viidates kapitalismi (tootmisvahendite omaniku) ja proletariaadi vahelisele seosele, mida ta nii väga kaitses ja soovis eemaldada ikkest, millele esimene ta allutas.
Töötajal ei jää muud üle, kui palga saamise eest tööd teha.
Ta väitis, et see on kapitalismi alalhoidev alus maailmas, ilma selleta ja ilma kahe vastandliku ühiskonnaklassita poleks kapitalism elujõuline.
Pealisehitisel on selles raamistikus funktsioon säilitada majanduslikku baasi ja seda, et seda ei ohustaks miski, et töölisklassi ekspluateerimist ei tõendata, ja just sel eesmärgil korraldab ta meid sotsiaalselt ja ütleb meile, kuidas käituda.
Näiteks kui me ei austa eraomandit, karistatakse meid seadusega.
Marxi jaoks pole pealisehitus midagi muud kui pettus, et ei panda tähele tööliste ekspluateerimise ja klasside võrdsuse puudumist – neid, kellel on tootmisvahendid, ja neid, kellel ei ole.
Mõnikord simuleerib isegi pealisehitus muudatusi, mis hoiavad infrastruktuuri eemal, kuid juhivad tähelepanu kõrvale.
Seega on väljapääs revolutsioon ja uue struktuuri loomine, mis soosib töölisklasse, likvideerib eraomandit ja paneb seeläbi ühiskonnaklassid kaduma.
