Filosoofia on üks olulisemaid teadusi, mis näitab esimese tarkuse olulisust refleksiooni vahendina erinevatest vaatenurkadest. Filosoofias on erinevaid harusid, millel on oma objekt. Filosoofia peegeldab ka inimeste käitumist, täpsemalt näitlemist.
Sel juhul saab eetikast või moraalifilosoofiast valgus, mis võimaldab meil teha vahet, mis on õige ja mis pole eetiliselt õige. Väärtused, mis ei ole integreeritud konkreetse religiooni konteksti, vaid loodusseaduse kontekstis, mis reguleerib seda, mis on inimesele sobiv tema väärikuse ja olemuse järgi.
Moraal algab vabadusest
Moraal põhineb ka inimese vabadusel, millest lähtudes saab inimene teha häid tegusid, kuid tal on ka vabadus teostada ebaõiglast suhtumist. Moraalne refleksioon aitab inimestel teadvustada oma vastutust inimesena kasvamise nimel, olles alati selge tõe ja hea põhimõte.
Mõiste, mis väljendab inimese parimat
Filosoofia kui moraalne refleksioon on väga oluline, kuna näitlemise õiglus aitab inimestel end täiustada ja saavutada head elu, nagu ütleks Aristoteles. Kuid lisaks näitab moraalifilosoofia ka vastutust, et inimene peab panustama lootuse toomisse ühiskonda, kus ta elab, kuna läbi individuaalse tegevuse avaldatakse mõju ka ühisele hüvele.
Otsige ühist hüve
Sellest vaatenurgast lähtudes taotleb moraalifilosoofia ühiskonna ühist hüve, kuna grupi hüve toidab ka indiviidi heaolu.
See eetiline mõtisklus aitab kaasa ühiskonnakorraldusele. See moraalifilosoofia võtab põhiprintsiipidena inimeste käitumise põhimõtteid. Need eetilised normid vääristavad inimest selliste väärtustega nagu isiklik täiustumine, enesearmastus ja austus teise vastu, kohuseprintsiip ja õnnepüüdlus. Oluline moraalipõhimõte on meeles pidada, et eesmärk ei õigusta alati vahendeid.
