Mõistet kinnipidamine kasutatakse teo tähistamiseks, millega isik kinni peetakse võimaliku kuriteo või tegeliku kuriteo olukorras. Kinnipidamine toimub selliste tegevuste läbiviimiseks valitud erinevate politseijõudude kaudu ning see on otseselt seotud ka kohtusüsteemiga, kuna kohtunik võib ettevaatusabinõuna ettevaatusabinõuna ettevaatusabinõuna ettevaatusabinõuna ettevaatusabinõuna ettevaatusabinõuna määrata vabaduses viibinud kohtunik. selle isiku vastutus kuriteo või õigusrikkumise eest.
Arretsus on lai mõiste, mida saab kasutada nii inimeste kui ka asjade või kaupade kohta. Seega, kui tollikontrolli kohtades avastatakse illegaalne kaup, võib see ka kinni pidada, mis tähendab, et see jäetakse ametivõimude ja vastutavate ametnike poolt kinni, et takistada selle territooriumile sattumist (ohtlikkuse tõttu nt. nagu narkootikumide puhul) kui ka arvestades, et selle läbimine võimaldaks sooritada petturlikke äritegevusi (näiteks adekvaatseid makse või tasusid tasumata toodete sisenemine).
Mõlemal juhul näitab kinnipidamine meile, et asja keskne objekt on tegevusega seotud ametivõimude poolt kinni peetud ja kinni peetud. Seega ei saa keegi teine inimest kinni pidada, sest see kvalifitseeruks inimröövi või isiku vabaduse rikkumisena. Arreteerimine politseijõudude või mõne muu pädeva asutuse poolt on õigustatud niivõrd, kuivõrd seda peetakse ülejäänud ühiskonna hüvanguks.
Isiku kinnipidamine võib lõppeda nii lõpliku vabadusega (kui on tõendatud, et ta ei vastuta talle süüks pandud kuriteo või süüdistuse eest) kui ka tegelikus ja alalises vanglas (kui selle isiku sekkumine teosse on tõendatud, millega süüdistatakse). Igal juhul on oluline selgitada, et kinnipidamine on lõplikule ja alalisele vangistusele eelnev staadium, millega isikul võib olla silmitsi seista, kui teda süüdistatakse kuriteos.
