Mähis, mida nimetatakse ka solenoidiks, on enda külge keritud metalltraat, mis toimib elektrijuhina.
Seoses oma struktuuriga koosneb see järgmistest komponentidest:
1) mähist, milles iga tekkiv keermeosa moodustub, nimetatakse pöördeks või aasaks,
2) klemmid või klemmid, mis võimaldavad pooli ühendada elektriseadmega ja
3) südamik või sisemus, milles võib olla õhku või ferromagnetilist materjali.
Mähisel on oma iseloomulik väärtus, milleks on induktiivsus, mis seisneb võimes kohaneda voolu muutustega. Seega tehakse suure induktiivsusega mähis tavaliselt pika metalltraadiga, millel on palju keerdu ja väikese induktiivsusega mähis on väikese keerdude arvuga. Mõõtühikuks on henry, mida tähistab täht H, kuid tavaliselt kasutatakse selle kordajaid millihenrides või Mh.
Mis toimub mähises?
Seda tüüpi riistades toimuvad mitmesugused nähtused. Ühest küljest muundatakse elekter oma keritud kujul magnetväljaks, nagu see juhtub magnetitega. Teiseks võimaldab see seista vastu voolumuutustele (näiteks kui elektriseade on ühendatud või lahti ühendatud). Teine selle ülesanne on muuta magnetväli elektriks.
Rulle on mitut tüüpi
Neid on ühe mähisega või mitmega, kahe klemmiga või vahekraanidega. Neid saab klassifitseerida ka tuuma järgi, kuna mõnel on see õhust ja teistel tahkest materjalist või sõltuvalt elektrisagedusest. Põhiline erinevus nende vahel sõltub aga nende induktiivsuse väärtusest. Seega ei võimalda fikseeritud mähised induktiivsuse muutumist, samas kui muutuvatel poolidel on muutuv induktiivsus.
Tesla mähis
See on kõrgepingegeneraator, mille konstrueeris Nicolas Tesla 19. sajandi lõpus. Teisisõnu, see on elektromagnetiline generaator, mis võimaldab toota kõrget pinget, ilma et oleks vaja ühtegi juhti.
Tesla trafo mähis oli revolutsiooniline tööriist, kuna tänu sellele sai võimalikuks raadio, vahelduvvoolumootorite või elektronmikroskoobi leiutamine.
Fotod: Fotolia - Sonulkaster / Dezay
