Ringi all mõistetakse seda geomeetrilist kujundit, mis koosneb suletud kõverjoonest moodustatud kujundist. Ringi põhiomaduseks on see, et kõik selle keskpunktist rajatud punktid on perimeetrina kasutatava joone suhtes ühesugusel kaugusel, see tähendab, et nad on võrdsel kaugusel. Oluline selgitus selle kohta, mida ring tähistab, on see, mis näitab meile, et ring on ümbermõõdu sees oleva tasapinna pind. Seega on ümbermõõt ringi piir või ümbermõõt, piir, mille määrab suletud kõverjoon. Seetõttu ei tohiks mõlemat terminit segi ajada ega võtta ühesugusena, kuigi tavakeeles seda viga tavaliselt tehakse.
Ring on üks elementaarsemaid geomeetrilisi kujundeid, mille ümber on kokku pandud teised kujundid, näiteks koonus. See on ainuke, millel ei ole määravaks teguriks sirge ja seetõttu nõuavad selle sees määratavad nurgad tingimata mõtteliste sisemiste sirgjoonte märgistamist. Ringis, nagu ka ümbermõõdus, pole seega tippe.
On mitmeid mõisteid, mis on olulised iga ringi spetsiifiliste omaduste analüüsimisel või määratlemisel. Selles mõttes peame ringist rääkides alati rääkima raadiost. Raadius on segment, mis moodustatakse ringi keskpunkti ja ümbermõõdu mis tahes punkti vahel. Selleks, et saaksime rääkida õigest ringist, peavad kõik lõigud, mille raadiuse ja ümbermõõdu vahel moodustame, olema ühepikkused, see tähendab, et need peavad olema raadiusest ja ümbermõõdust või perimeetrist võrdsel kaugusel.
Teine oluline mõiste on läbimõõt. Diameeter on ringi pikkus, kui joonestada lõigu ühest punktist teise ümbermõõdu punkti, mis läbib alati keskpunkti. Kuna see segment peab olema alati sama pikk, olenemata sellest, kuhu me läbimõõdu tõmbame, peaks see segment võimaldama jagada ringi kaheks võrdse suuruse või pinnaga osaks. Lühidalt, läbimõõt on kahe kodara liit. Lõpuks, kui märgime ringiga risti kaks erinevat raadiust ja pikendame neid ümbermõõduni, siis sellele märgitud kaugust ühe ja teise vahel nimetatakse kaareks. Kaar ei läbi ringi keskpunkti. Akord on segment, mis ühendab kaks ümbermõõdu punkti keskpunkti puudutamata.
