Põhjendus on argument, mis toetab või toetab ideed. Teisisõnu, see on viis millegi selgitamiseks, mis täiendab või selgitab eelmist väidet.
Põhjenduse mõistet kasutatakse igapäevakeeles, formaalsetes kontekstides ja lõpuks ka teadusliku uurimistöö valdkonnas
Peame oma öeldut põhjendama
Kui teen avalduse, siis suure tõenäosusega küsib vestluskaaslane minult selgitust ehk põhjendust. Kui vastame küsimustele, miks, kuidas või miks me midagi põhjendame, st mingid põhjused või motiivid, mis on seotud sellega, mida me ütleme.
Mõnikord ütleme asju, mis pole teistele vastuvõetavad, ja vastuseks nõutakse meilt selgitust, mis on õigustuseks.
Kõik meie väited on teatud määral õigustatud. Seega, kui ma ütlen, et usun tähtede jõusse, siis on väga tõenäoline, et keegi küsib minult, mis seda mõtet õigustab. On ideid, millel on vaieldamatu loogiline põhjendus (näiteks need, mis põhinevad loogilistel süllogismidel). Võime kinnitada, et arvamusel ja usul on "nõrk" õigustus ja mõistuse kasutamine on "tugev" õigustus.
Meie vajadus ideid või käitumist õigustada on ilmne. Siiski leiame põhjendamatuid lähenemisi või käitumisviise, mis tunduvad irratsionaalsed.
Ametlikud kontekstid
Kui pean esitama kirjaliku nõude seoses puuduliku teenusega, olen sunnitud esitama mõned faktid ja lisama neile mitmeid põhjendusi, mis minu taotlust toetavad. Midagi sarnast juhtub ka õiguskeeles (näiteks peab lause esitama juriidilise põhjenduse).
Kui üksuse liige soovib projekti esitleda mõne majandusliku või organisatsioonilise aspekti parandamiseks, peab ta ka projekti põhjendama (põhimõtteliselt, miks seda tehakse ja milleks see on mõeldud). Filosoofilise arutlemise valdkonnas on kõigi väidetega kaasas mingisugune põhjendus (näiteks riigi idee filosoofiline põhjendus).
Teaduslikus uurimistöös
Uurimistöö teoreetilises raamistikus peab teadlane arutlema saadava kasu ja kasutuse üle. Uurimise õigustamine hõlmab vastamist küsimusele "milleks see on" (selles mõttes on teadusprojektil ja äriprojektil sama eesmärk).
Teadusteoreetikud viitavad aga teadusliku metodoloogia kontekstis keerukamale mõistele, õigustuse teooriale. See lähenemine on epistemoloogiline, mis lihtsate sõnadega tähendab, et me peame teadma, kuidas me midagi teame, et saada garantiid, et see on midagi tõsi. Esiteks uurib epistemoloogia loogiliselt kehtivaid põhjuseid. Teisest küljest uurib see distsipliin teaduslikus tegevuses kasutatavaid meetodeid (induktiivne, deduktiivne või hüpoteetilis-deduktiivne meetod).
Teadusliku põhjenduse analüüs uurib kogu intellektuaalset protsessi, mille käigus me ideid loome (hüpoteesi genereerimine, selle kontrollimine, vastandamine ja lõplik kinnitamine). Peate mõtlema, et teadus on tõelise ja ümberlükkamatu teadmise katse ja järelikult vajab see selget õigustuskontseptsiooni. Vastasel juhul kasutataks ebajärjekindlaid argumente ja tõendeid, mis on tüüpilised pseudoteadustele.
Fotod: iStock - shironosov / gremlin
