Mõiste Graafika tähistab a graafika või kirjastamisega seotud ametite, tehnikate, ametite ja elukutsete kogum, näiteks eelnimetatud graafika hõlmab selliseid valdkondi nagu graafiline disain, ajakirjandus, erinevad trükisüsteemid, köitmine ja viimistlus.
Graafika on kontseptsioon, mis omandab tähtsuse ja tähtsuse pärast üliolulist sündmust selles valdkonnas, näiteks liikuva trükikirja leiutamine saksa päritolu kullassepa Johannes Gutenbergi poolt 1450. aastal. Parim töö, mille Gutenberg oma uhiuuest loomingust sai, oli piiblitrükk.
Vahepeal hakati sellest hetkest alates kõiki trükkimise ja graafikaga seotud ameteid ja töid käsitlema kui ühtset tervikut, nagu teisaldatava kirjatüübi kohandamine, köitmine, trükkimine, viimistlus ja mis tahes muud tüüpi protsessid, mida kasutatakse materjal, mis on trükitud.
18. sajandi lõpupoole, täpsemalt aastal 1796, ilmus uus protseduur, mis tegi graafikas taas revolutsiooni: litograafia, uudne trükitehnika, mille on välja töötanud Saksa leiutaja Aloys Senefelder ning et lähtudes vee ja õli vahelisest loomulikust tõrjumisest, kasutas ta jäljendite tegemiseks lubjakivi ja vahapulka. Hiljem asendatakse kivi alumiiniumfooliumiga.
Siis tuleb fotomehaanika, tehnika, millega saadakse muuhulgas piltidest, joonistest, dokumentidest negatiivsed või positiivse läbipaistvuse puudumisel pildid ning mida saab kasutada plaadile kokkupuutel ustavate koopiate tegemiseks.
19. sajandi lõpus toimus trükkimise osas märkimisväärne paranemine tänu trükiste loomisele nihkesüsteem töötab kolme silindriga.
Praegu uued tehnoloogiad ja fantastiline tehnoloogiline areng on seadnud digitaaltrüki juhtpositsioonile. Enamasti kasutatakse ajal graafikat toodete ja teenuste reklaamimine, mis on muu hulgas sellised elemendid nagu sildid, pudelid, plakatid, kastid, konteinerid, sildid, mis on kõige korduvamad vahendid graafika kehastamiseks.
