Juuda ja kristliku religiooni kanooniliste või alusraamatute kogumit nimetatakse Piibliks. Usklike jaoks on Piibel Jumala sõna. See termin pärineb kreeka keelest ja on papüüruse, kirjarulli või raamatu mitmus, mis moodustab raamatute või köidete komplekti.
Tänapäeval on Piibel teadaolevalt enimloetud (ja enimmüüdud) raamat kogu ajaloos ning seda on tõlgitud enam kui 2000 keelde. Seda tuntakse viiel kontinendil ja seda peetakse mõjuval põhjusel "raamatute raamatuks".
Seejärel jagatakse Piibel raamatuteks või pühakirjarühmadeks. Ühe näitena võib tuua Psalmide raamatu, mis koosneb 150 lausest. Piiblist on erinevaid "versioone". Kui heebrea keel ehk tanakh jaguneb kolmeks osaks (Moosese raamatud, Heebrea prohvetite raamatud ja teised Pühakirjana tuntud raamatud), siis kristlane tunnistab heebrea keelt Vana Testamendiks ja eristab seda oma Uuest Testamendist, mis jutustab Jeesuse elu. See Uus Testament on jagatud neljaks evangeeliumiks, Apostlite tegudeks, (apostlite Peetruse, Pauluse, Jaakobuse ja Johannese kirjadeks) ja Apokalüpsiseks, mille on samuti kirjutanud Püha Johannes.
Arvudes on Piiblis 1189 peatükki, millest 929 kuulub Vanasse Testamenti ja 260 Uude Testamenti.
Üldiselt viidatakse Piiblist rääkides kristlikule Piiblile, kuid erinevate usklike rühmade puhul on see erinev ja isegi apokrüüfideks peetavate tekstide osas, st tekstide osas, mis on valed või mida katoliku kirik ei pea autentseks. Piiblis sisalduvate raamatute määratlus sõnastati kristluse algusaegadel, tugevalt mõjutatuna pühast Hieronymosest, kes tõlkis Vana Testamendi tekstid (täielikult kirjutatud vanaheebrea keeles) ja Uue Testamendi (kõik kreeka keeles). originaalversioon, välja arvatud aramea keeles kirjutatud Matteuse evangeelium) tolle aja kõige levinum keel, st ladina keel. Tolleaegset versiooni nimetatakse Vulgata ja see on järgmistel sajanditel toimunud tõlgete aluseks kõikidesse Maa keeltesse. Praeguse aja erinevate kristlike usutunnistuste tõlkes ja kommentaarides esineb variatsioone, kuigi eri harude tekstide homoloogia on tavaliselt üksteisega suhteliselt sarnane.
Huvitav on märkida, et "Gutenbergi piiblina" tuntud raamat oli üks kuulsamaid teoseid, mis trükiti 15. sajandil saksa leiutajale Johannes Gutenbergile omistatud teisaldatava kirjasüsteemiga. Sellest tööst sai alguse see, mida hakati nimetama "trükiajastuks", mis muutis rahvahulkadele kättesaadavaks kõikvõimalikud köited, nagu see religioosne dokument.
Väärib märkimist, et piiblitekstid moodustavad lisaks paljude esimeste kristlike rahvaste seaduste universaalse aluse, eriti riikides, mis tekkisid pärast feodaalsüsteemi kadumist keskaegses Euroopas. Teisest küljest on Piibli sisu lahutamatu osa heebrealaste ja kristlaste liturgiast, selle erinevates variantides. Usklike jaoks on vana aforism, mis ütleb, et "palve on inimese hääl, et Jumal kuuleks, samal ajal kui Pühakiri (see tähendab Piibel) on Jumala hääl, mida inimene kuuleb".
