Loogika on formaalne teadus, see tähendab, et nagu iga formaalne teadus, loob see oma uurimis- ja arutlusobjekti ning mõistuse abil ideede loomine on selle töö ja teadmiste metoodika, kuid ka loogika on üks Filosoofia kõige olulisemad ja populaarsemad harud, mille uurimisobjektiks on demonstreerimise ja kehtiva järelduse põhimõtted, mis on meetodid, mis lõpuks võimaldavad meil eristada õiget ja valest arutluskäiku..
Loogika pärineb klassikalise Kreeka kuldajast ning selle loojaks ja isaks peetakse kreeka filosoofi Aristotelest., kuna ta oli esimene, kes kasutas mõistet ja andis sellele olemuse, mida see tänapäevani säilitab, uurida argumente kui tõe ilminguid teaduses.
Seda loogikat, mida me eespool kirjeldasime ja mille rajajaks Aristoteles on, tuntakse ka kui formaalne loogikavahepeal on ka a mitteametlik loogika mis keskendub nende tõenäoliste argumentide metoodilisele uurimisele filosoofiast, retoorikast ja oratooriumist ning teistest nendega tegelevatest teadustest.
Põhimõtteliselt kulutab mitteametlik loogika kõik oma jõupingutused vigade ja paradokside tuvastamisele ning diskursuste õigele struktureerimisele.
Kuid formaalses ja mitteametlikus loogikas pole küsimus ammendatud, kuna leiame ka teist tüüpi loogikaid, mis pakuvad täiesti erinevaid metoodikaid, näiteks loomulik loogika mida pakub välja loomulik mõte, nagu see kulgeb, ilma formaalset teadust tugibaasina kasutamata.
Siis hägune loogika või nimetatakse ka häguseks et ta võtab teatud litsentsid teiste suhtes ja tunnistab teatavat ebaselgust oma väidete tõesuse või vääruse vahel, olles tihedas kooskõlas inimmõistusega.
Teises järjekorras leiame Matemaatiline loogika mida käsitletakse tehislikku ja sümboolset keelt kasutades ning sisust abstraktsioone tehes. Ja lõpuks binaarne loogika mis töötab muutujatega, mis lubavad ainult kahte diskreetset väärtust.
