Tavaliselt loetakse lasteks neid isikuid, kes läbivad esimese elujuhtumi, mida nimetatakse lapsepõlveks ja mis on enne puberteeti. Tavaliselt mõistetakse lapsi sellisena kuni kaheteistkümne kuni neljateistkümnenda eluaastani, kuigi selline eluperiood on mõnes mõttes segadust tekitav etappide läbimise osas.
Kuigi mõned spetsialistid peavad imikuid lasteks, väidavad teised, et see etapp on enne lapsepõlve, mistõttu on võimalused mitmekesised ega ole täielikult määratletud. Üks aspekt, mida saab kasutada lapse mõistmiseks, on asjaolu, et teda ei peeta täiskasvanuks ja seetõttu peavad täisealised teda kaitsma ja tema eest hoolitsema.
Laste Maailm
Kuigi lapsed elavad koos täiskasvanutega, võib laste maailmast rääkida kui iseseisvast reaalsusest. See idee avaldub väga erinevates tähendustes:
1) lapsel on sünnihetkest alates täiskasvanust palju suurem sõltuvus kui enamikul loomapoegadel,
2) füsioloogiliselt ja psühholoogiliselt on laste arengus rida etappe ja
3) sotsiaalselt annavad pereinstitutsioonile tähenduse lapsed.
Laste maailm sarnaneb täiskasvanute omaga, kuid on kohandatud vastavalt nende vajadustele ja oludele. Seega on väikestele arstid, neile spetsiaalne eine, neid kaitsvad seadused, kirjandus ja laste meelelahutus ning rida nendega seotud rituaale (ristimine, esimene armulaud, esimesed sammud, esimene päevakool .. .).
Kui mõelda, millised koostisosad on lastemaailmas, siis kõige olulisemad on süütus, fantaasia, elujõud ja hellus.
Lapsepõlve mõiste on läbi ajaloo, aga ka erinevates sotsiaal-kultuurilistes ruumides varieerunud
Muutunud pole mitte ainult vanusepiirid, mille võrra subjekti peetakse "lapseks", vaid muutunud on ka selliste isikute õigused ja vajadused ning ühiskonna kui terviku kohustused nende ees.
Vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kehtestatud määratlustele tuleb lapse õiguste konventsiooni kaudu mõista kõiki alla 16-aastaseid isikuid lastena. Vanus võib samuti erineda vastavalt iga riigi seadusandlusele. Rahvusvahelised õigusaktid sätestavad samal ajal, et lapsed on subjektid, kes peavad oma igapäevaelu kõigis aspektides saama täiskasvanute kaitset ja hoolt. Teisest küljest peavad neil olema olulised õigused, nagu õigus perekonnale, haridusele, eluasemele, toidule ja tervisele, mis on täiskasvanute kohustus tagada nende õiguste täitmine.
Tänapäeval tegutseb arvukalt rahvusvahelisi, piirkondlikke ja kohalikke organisatsioone, mis tegelevad maailma eri paigust pärit laste tuleviku ning heade elutingimuste tagamisega nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis. Nende hulgast leiame UNICEFi (sõltub ÜRO), Save the Children või Missing Children. Need organisatsioonid on pühendunud võitlusele eelkõige selliste nuhtluste vastu nagu laste väärkohtlemine, pedofiilia, lapstööjõud, hülgamine, kirjaoskamatus ja lasteprostitutsioon.
Lapsepõlve kaks nägu
Valdav enamus kõigist tsivilisatsioonidest on kaitsnud lapsi. Kaitsev suhtumine neisse lubab meeles pidada, et täiskasvanud on eriti tundlikud kõiges lapsepõlvega seonduvas, muuhulgas seetõttu, et ka täiskasvanud on olnud lapsed.
Võime kinnitada, et lapsepõlvel on kaks vastandlikku palet, üks sõbralik ja teine traagiline. Sõbraliku poole pealt seostub lapsepõlv elu avastamisega, emaliku tundega ja lõpuks omamoodi maagiaga, mis lapse maailma ümbritseb. Traagiline osa esineb ka erinevates olukordades: tööjõu ärakasutamine, laste väärkohtlemine, koolikiusamine, pedofiilia ja muud asjaolud, kus täiskasvanud lapsi ei austa.
Sõna laps igapäevakeeles
Sõna laps ulatub kaugemale inimese või lapse enda maailma elutähtsast etapist. Tegelikult kasutame igapäevakeeles sõna laps mitmeti. Kui täiskasvanu on liiga naiivne, ütleme talle, et "ära ole laps".
Kui miski pole oluline, siis ütleme, et see on lapsik. Seoses kliimamuutustega on El Niño, nähtus, mis mõjutab negatiivselt looduse tsükleid ja mis sai selle nime, kuna see ilmus esimest korda jõulude ajal, Jeesuslapse saabumise ajal.
Fotod 2-3: iStock - fotostorm / princigalli
