Kalligraafia terminiga viitab ta kirjutamiskunstile, kasutades tähtede ja sõnade moodustamiseks ilusaid märke.. Seda peetakse kunstiks, sest kalligraafia valib välja kõige väljendusrikkamad, elegantsemad ja harmoonilisemad märgid, et edastada kirjalik sõnum ning muuta see seda lugejate silmis visuaalsemaks ja huvitavamaks ning loomulikult ka absoluutselt loetavaks.
Ja teisest küljest on see tähistatud ka sõnaga kalligraafia tunnuste kogum, mis iseloomustavad inimese kirjutamist. Näiteks ülimalt ümar o ja i punkt suure ringi kujul on mõned omadused, mis eristavad kellegi kirjutamisviisi ja võimaldavad seda ära tunda isegi paljude kalligraafiate seas.
Asja uurijate arvates Kalligraafia päritolu võib leida tuhandete aastate tagusest ajast, umbes aastal kaks tuhat kuussada enne Kristust, ja Hiinast, kultuurist, mis on ajalooliselt alati andnud suure väärtuse kõigele, mis on seotud kirjutamise ja kirjutamisega.. Sellist lummust võib isegi näha suures osas visuaalses ilus, mida pakuvad ideogrammid, mis moodustavad suure osa selle kogukonna kirjutistest.
Kuigi kalligraafia säilitab idas oma tugeva jälje, kaotas kalligraafia pärast trükipressi leiutamist Gutenbergi käes palju ja tähtsust ning tüpograafia sai selle ruumi.
Ja rääkimata kohast, mis hiljem talt ära võeti, algul pliiats ja siis kirjutusmasinad ja arvutid, mis muutis kalligraafia meie igapäevaelus üha vähem korduvaks.
Igatahes pole kõik veel kadunud ja mõne jaoks on kalligraafia endiselt kunst ning nad jätkavad pingutusi selle nimel, et seda elus ja tänapäevases hoida, kuigi „teised“ on selle peatuse üle võtnud. Kalligraafiat saab meie ümbruses jätkuvalt näha läbi mõne ettevõtte logo, muu hulgas paljude toodete etikettidel.
Levinumate kalligraafiate eri tüüpide hulgas eristatakse: araabia tähemärkidest koosnev kalligraafia, hiina kalligraafia, lääne kalligraafia ja jaapani kalligraafia ehk shodo.
