Sõna tantsida kasutatakse viitamiseks tants, see tähendab, et just terminiga tants viitab kõnealune sõna seda tüüpi kunst, mida iseloomustab meie keha mobiliseerimine muusika rütmis, mis tähistab selle liikumise intensiivsust.
Tants ja kunst, mis paistab silma keha mobiliseerimisega muusika rütmis, mis märgib liikumise intensiivsust
Tuleb märkida, et tantsul võib olla kunstiline, meelelahutuslik, meelelahutuslik või religioosne eesmärk.
Tantsutegevust, tantsimist peetakse ka meestevahelise mitteverbaalse suhtluse vormiks, kuna need, kes tantsivad suudavad sooritatavate liigutuste kaudu väljendada erinevaid tundeid ja emotsioone.
Juba ammustest aegadest on inimestel olnud vajadus end tantsu kaudu väljendada.
Religioosse ja kunstilise motiiviga kunst, meelelahutus, stressivabastus ...
Inimkonna alguses oli tants peamiselt usulised motiivid, see tähendab, et sellega kaasnes rituaal, samas kui mõni aeg hiljem hakkas see saatma erinevaid seltskondlikke üritusi nagu abielud, sünnid, poliitilised pidustused, teiste hulgas.
Tantsul on praktiliselt võimatu eksisteerida ilma muusikata, seesama, ükskõik millises žanris ja voolus, on selle kunsti truu seltskond.
Arvatakse, et tants ja muusika sündisid inimkonna alguses samal ajal, kuna paleoliitikumi kaanelt on leitud dokumente, näiteks maalid tantsivatest inimestest, mis on seotud jumalate kummardamisega, pingete maandamiseks või vahendiks. sündmuse tähistamise väljendus.
Tants ühendab seitsme klassikalise kunsti rühma koos kino, luule, maalikunsti, muusika, skulptuuri ja arhitektuuriga.
Tants on inimeste igapäevaelus väga kohal, olgu see siis etendustes, mida me hindame, pidustustel, riitustel jne.
Nagu eespool öeldud, on tants osa ühiskonna kultuurist ja ka üks levinumaid meelelahutuse väljendusi inimeste seas, kuid ärgem mõelgem sellele, kui korduv on see, et vabal ajal on tantsus käimise programm. koos sõpradega on iidsetest aegadest tänapäevani üks levinumaid, kus see on endiselt hüpervool.
Ja see pole juhus, et inimene valib selle selles mõttes, kuna tantsus on stressi maandav komponent, mis muudab selle ideaalseks tegevuseks õppimise ja tööga kaasnevast igapäevasest stressist vabanemiseks.
Iga kultuur ja ühiskond võtab omaks ja kohandab erinevaid tantsutüüpe, mida hiljem tekkiva tohutu samastumise tõttu peetakse selle paiga põlisrahvaks.
Poliitika ja ühiskond on läbi ajaloo mõjutanud moes olnud tantsuliike ja määranud konteksti, milles neid esitati.
Populaarsed tantsud on need, millel on kõige rohkem juured, ja näiteks need, mida tantsitakse pidudel, samas kui ametlikuks peetud tantsud, näiteks ballett, on tavaline, et neid esitatakse spetsialiseeritud teatrites ja kuhu pääseb ainult eliit.
Sõltumata sellest, mis tantsuliigist räägitakse, koosnevad need kõik sammudest, rütmidest ja kehaväljendusest, mis on igaühele omased ja muudavad need äratuntavaks.
Isik, kes tantsib, kes esitab tantsu, nimetatakse tantsija.
Nagu me hästi ütlesime, et tants on kunst, täpselt tantsu või mitme tantsu loomise kunsti tuntakse rahvasuus koreograafiana.
Põhimõtteliselt on see, mida koreograafia teeb luua struktuure, mille abil tantsijate sooritatavad liigutused üksteist järgivad, samas kui selle loomise eest vastutav isik on määratud kui koreograaf.
Sellise tegevuse läbiviimiseks on vältimatu tingimus, et koreograafil on suur tantsijakogemus.
Teisest küljest tants saab kasutusele võtta üksi, st ühe inimese poolt või seda saab teha paarikaupa või mitmekesi sekkudes.
Need küsimused sõltuvad kontekstist, koreograafi pakutud lavastusest ja muusikaliigist, näiteks tango puhul on tantsu esitamiseks vaja muu hulgas kahte tantsijat.
Millegi või kellegi pidev tegevus
Teisest küljest on kõnekeeles tavaline kasutada sõna tants, kui see on mõeldud sellele viitama midagi või keegi hoiab pidevas tegevuses, ühelt poolelt teisele, teine indiviid. “Lapsel oli palavik ja ta hoidis meid terve öö tantsimas.”
